Mis selle ilmaga lahti on?

Иллюстративное фото.

FOTO: Liis Treimann

Eesti on lumme uppumas ja seda juba teist talve järgemööda. Vahepeale jäi suvi, mil kuumad ilmad ei tahtnud lõppeda.


«Sel kõigel on sama põhjus,» ütles Tartu Ülikooli meteoroloogia ja klimatoloogia dotsent Piia Post Tartu Ülikooli teadusportaalile Novaator.

Meie kliima määrab ära Põhja-Atlandi ostsillatsioon ehk see, kuidas õhurõhk Atlandi ookeani põhjaosas Islandi ja Assoori saarte vahel muutub. Põhja-Atlandi ostsillatsioon on kliimasüsteemi omavõnkumine, samasugune nagu El Nino.

Seda väljendab NAO-indeks. Kui indeks on positiivne, siis on atmosfääris umbes viie kilomeetri kõrgusel juhtiv õhuvool, millest sõltub õhurõhkkondade liikumine, suunaga läänest itta. Negatiivse indeksi puhul idast läände. Just see negatiivne indeks püsis terve eelmise talve ning seesama negatiivne indeks tõi kaasa ülikuuma suve.

«Praegu on see indeks ikka negatiivne. See tähendab hästi palju idasuunalisi, ka kirdest ja kagust tulevaid tuuli, mis toovad Euroopasse rohkem külma ja kuiva õhku,» ütles Post. Kogu Euroopas erakordselt varane ja lumerohke talv on otseselt selle õhuvoolu süü. Vastupidistel aastatel, kui õhuvool on peamiselt läänest, jõuab soe ja niiske õhk Atlandilt mandrile ning lume asemel sajab siis vihma.

Millega seda Põhja-Atlandi ostsillatsiooni seletada? Posti sõnul ei ole põhjused päris selged: «Eelmisel aastal käisin ühel konverentsil, kus üks ettekanne leidis statistilise seose Päikese aktiivsuse tsüklite ja NAO-indeksi muutuste vahel. Päikese aktiivsus on olnud nüüd madal ning õhuvoolude tsirkulatsioon Euroopas idasuunaline.»

Siiski peaks suve ja talve puhul õhuvoolude suund veidi muutuma. Tänavu juhtus see korraks vaid oktoobris, kuid juba novembris oli NAO-indeks taas negatiivne: idasuunaline õhuvool oli tugevalt võimu saanud.

Põhja-Eesti lumeuputus on Posti sõnul seletatav nn laheefektiga. Soome laht on jäävaba ning merevesi soe. Põhjatuulega kandub soe veeaur merelt maa kohale ning sajab lumena alla. «Sama nähtus oli eelmisel aastal Lääne-Eesti saartel. Talve algul said Kihnu ja Ruhnu tohutu koguse lund, kuigi seal tavalisel talvel väga palju lund ei saja,» selgitas ta. Kui meri jäätub, siis peaksid lumesajud vähenema.

Mis saab edasi?

«Keegi ei tea, mis saab edasi,» ütles Post. «NAO-indeksi prognoosid näitavad, et aasta lõpuni peaks see püsima negatiive, kuid peaks siis minema tasapisi positiivseks. See tooks meil kaasa sula ja vihmad. Aga ennustused on, nagu nad on,» lisas dotsent.

Tagasi üles