Maanteeamet: eriline lumetõrjetehnika võiks olla sõjaväel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnstein leidis intervjuus Postimees.ee’le, et riigi tasemel eriliste tuisupäevadega paremini toimetulekuks võiks eritehnika olla sõjaväel, keda saaks appi kutsuda.
Päästeamet leidis, et Padaoru taolisi juhtumeid saaks edaspidi hea teehooldusega vältida. Palun selgitage, miks ei suudetud Padaorus korralikult teed hooldada – eelinfo saabuvast lumetormist oli ju olemas.
Jah, päästeamet on täna niimoodi meile selle pareerinud, nii seda kuuma kartulit visatakse. Meie seisukoht juhtunust on selline, et tegelikult põhjustas olukorra see, et kaks veoautot tõkestasid seal liikluse, misjärel tekkis mõlemas suunas nii-öelda ootejärjekord, mille autod jäid tuisu kätte kinni. Tuli puhastustehnika, mis üritas vastassuuna kaudu teed vabastada, kuid uljad autojuhid järgnesid sahale, lootes nii kiiremini ummikust välja pääseda. Sahk jõudis veoautodeni ega pääsenud sealt edasi, selle taga sõitnud autod samamoodi. Siis oli juba kaks rida autosid tee peal, nii et siis oli juba võimatu seda sasipundart lahti harutada.
Kui päästeamet ütleb, et maanteeamet oleks pidanud rohkem hooldama, siis meil on tööjaotus nii üles ehitatud, et riigimaanteid hooldavad äriühingud, kes töö saanud riigihanke kaudu ja lähtuvad meie esitatud nõudmistest ja teeseisundi nõuetest. Ressursivajadus selleks on aastatepikkuse kogemuse põhjal ja meie talvi silmas pidades hinnatud.
Sellist olukorda pole ju tükk aega olnud. Padaorus öeldi, et nii hull seis oli viimati 1976. aastal ja toona kaasati olukorra likvideerimisse kõik põllumajandusettevõtted ja ka sõjavägi. Täna oleks võinud päästeameti kriisireguleerimismeeskond paluda sõjaväelt abi.
Ma täpselt ei tea, kui palju sõjaväel lumetõrjumiseks sobivat tehnikat on, aga üks võimalus, mida me omakeskis oleme arutanud, ongi kiirreageerimise võimekust sellisteks üksikuteks päevadeks tekitada võib-olla just sõjaväe abil.
Koostame just ministrile ülevaadet selle kohta, mis sellise olukorra põhjustas ja mida selle vältimiseks ette võtta.
Kui praegu on hooldajatel vaid nii-öelda tavalised traktorid, endistel aegadel olid aga linttraktorid, mis vääramatu jõuga igalt poolt läbi läksid, siis kas nendest tunnete puudust ka?
Ma pole veel kõiki mõtteid vajadustest paberile koondanud, aga kui riigi tasemel mingit eritehnikat vaja, siis ma jääksin sõjaväe mõtte juurde.
Erasektorit on meil raske ka sellises olukorras kiiresti kaasata, kui ei ole välja kuulutatud eriolukorda. Kui tahame võtta kõiki ettevõtteid kiiresti appi, peame kohe nendega maksmises kokku leppima, me ei saa neid sundida.
Mis teie hinnang on, kas teekoristusvõimekust on tarvis suurendada?
See kõik maksab, eks. Teoreetiliselt on võimalik osta iga suurema teelõigu peale mingi eritehnika, et võimekus oleks 24/7 olemas. Võime panna ju igale teele sellise tehnika.
Aga kas seda paindlikumalt on võimalik teha?
Üks variant on kaasata kohalikke sahamehi, talupidajaid. Selle nullib praegu ära see, et nad on lepingulistes suhetes kohalike omavalitsustega. Et maal kõiki talumehi endal reservis hoida… noh, hooldemeestel nende kontaktid on olemas ja neid vajadusel nad ka kasutavad. Antud juhul oli ju see, et ka vallateedel oli olukord kriitiline ja ettevõtjad lükkasid neid usinasti lahti.
Keegi jõude ei istunud?
Meie ühikud, hinnanguliselt 220 on meil neid üle Eesti, olid ikka kõik töös.
Mõnest teisest piirkonnast, kus olukord kergem kui Põhja- või Kirde-Eestis, kedagi appi ei kutsutud?
Lääne-Eestist käis üks brigaad Idal abiks, aga kuna sadu ja tugev tuul olid üle Eesti, siis kuskil midagi üle ei olnud küll.
Kohalikud regioonid kaasasid kõik endale teadaolevad võimalikud ressursid. See on täna optimaalne olukord, mis täna valitud. Kas ühe-kahe sellise päeva pärast on tarvis kulutada aastas kümneid miljoneid kroone rohkem ja need päevad ei pruugigi ju tulla…? Kui tegelikult oleksid inimesed järginud maanteeameti ja päästeameti soovitust püsida kodus ja mitte minna liikvele, siis oleks nii mõnegi inimese probleemid olemata olnud. Kui on valida, kas lähen ja istun 15 tundi autos või ei lähe…
Selle peale ilmselt ei tulnud keegi.
Jah, kui oli jaanuaritorm, ei uskunud ju ka keegi, et asi nii hulluks läheb. EMHI hoiatust pahatihti ei võeta väga tõsiselt.
Aga maanteeamet hoiatuste peale reageeris ennetavalt?
Talihooldetehnika on juba novembrikuust valmiduses, nii palju, kui seda on. Täna ma tean, et hooldefirmad kaasasid ka karjääritehnikat, mida tavaliselt ei tehta.