Tsüklon muutub reede öösel fuuriaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuisk
Tuisk Foto: Peeter Langovits

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi väitel on Monikaks nimetatud tsüklon läbinud tuhandeid kilomeetreid, kuid alles nüüd Läänemere ruumis saavutab ta tormi mõõtmed.

Tsüklon kujunes kaugele lõunasse taganenud frontaaltsoonis Atlandi 40ndal laiusel ning liikus üle Biskaia lahe ja Prantsusmaa, Saksamaa, Poola. Täna liigub tsüklon kiiresti süvenedes Leedust kirde poole.

Kui eilsed teated Pariisist räägivad lumetormist, siis EMHI väitel on see meie silmis väike liialdus, sest lund tuli juurde umbes 10 cm ja kirdetuule tugevus küündis vaevu 10 m/s.

«Seevastu hetkel on lugu tõsine, sest just tänase päeva, õhtu ja reede öö jooksul tsüklon jätkab süvenemist ja muutub tõeliseks fuuriaks,» kirjutati EMHI koduleheküljel. «Põhjuseks on üle Läänemere põhjakaare tuulega lisanduv külm Skandinaavialt ning samas tsükloni liikumisse haaratud Vahemerelt ja Mustalt merelt pärinev soe õhk, mis tõuseb kaugele Süda-Venemaale.»

Viimaste EMHI arvutuste põhjal langeb õhurõhk tsükloni südames reede öösel Peipsi taga 985 hPa-ni ehk 739 mm Hg. Võrreldes Eestit aegade jooksul külastanud hirmutsüklonitega, pole see eriti madal (Gudrun 9. jaanuaril 2005, rõhk keskmes 960 hPa), kuid põhjatormi põhjustab kiire õhurõhutõus tsükloni tagalas ja see suurima õhurõhugradiendiga ala peaks haarama Soome lahe ja kogu Eesti rannaveed.

Tugevad põhjatuuled (algul ka kirde- ja reede päeval loodetuul) haaravad kogu Eesti mandriosa. Tuule kiiruseks on arvutatud 15-20 m/s, sellele lisanduvad merel ja rannikul veelgi tugevam iilid 22-25 m/s.

Lumesadu, mis algas varahommikul Lõuna-Eestist, katab peagi terve Eesti ja intensiivistub tund- tunnilt. Arvutuste põhjal on alust arvata, et suurima koguse lund saavad siiski tsükloni keskmele lähemad alad-seega Peipsist kuni Pärnu-Kunda jooneni.

Lumesaju intensiivsust võib jälgida radaripildilt http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,1167 või siis tund-tunnilt lisanduvat lumekogust ilma automaatjaamadest (http://www.emhi.ee/index.php?ide=21).

Jäme arvutus on 1 mm sadu=1cm lund. Kuna tugev tuul tekitab ka tugeva tuisu, on lumikatte paksus 24 tunni pärast äraarvamatu. Kuid juurde võib tulla nii 20 cm lund, seda võib võrrelda näiteks 2008. aasta 23.-25. novembri tuisuga.

«Kes ääremail elavad, neil on täna veel võimalus tagavarasid täiendada ja sedagi kohe, sest õhtuks võib Lõuna-Eestis lugu karmiks minna,» lisati teates.

Tagasi üles