Andresepäeva (30. november) peeti vanasti talve hakatuse märgiks. Selle aja ilma järgi prooviti saabuvat talve ennustada.
Ilm jääb pikemalt talviseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andresepäeva kutsuti külmapäevaks. Rahvas ütles: “Andres tuleb ahjuhargiga.” Lahtiseletatult tähendab see, et nüüdsest pidi toasooja saamiseks iga päev ahju kütma. Tuld segati koldes tol ajal pikavarrelise hargi või roobiga.
Mart matab, Kadri katab, Andres peab aru, mis edasi saab, kas teeb külma või sulatab. Kui mardipäeval külmetab, siis kadripäeval sajab lund, Andres aga võib kogu töö lõhkuda: möllab, tormab, tuiskab, viskab lopsu (märga lund). Kuidas kunagi.
Tänavu paistab esialgu külmaga edasi minevat. Eesti on väike maalapike, aga ilmastiku poolest keeruline ja Andrese arutamisel on iga paikkonna ilm isesugune.
Senine ilmakäik on seda tõestanud. Viimase nädala tormid, tuisud ja lumesajud pole Kesk-Eestist kaugemale lõuna poole ulatunud. Edela-Eestis paistab koguni päikest läbi pilveloori, ent see-eest on seal külmakraade rohkem kui mujal.
Laupäeval-pühapäeval näib võimu haaravat kõrgrõhuala põhjast. Ida-kirde tuuled veavad Siberi külma lisaks. Õhutemperatuur langeb üsna kiirelt, võimalik, et kohati –20 kraadi kanti. Päeval püsib –10 kraadi ringis.
Uuel nädalal miinuskraadidega ilmad kestavad. Tuuliste ilmadega ärge unustage, et tuulekülma näit on alati madalam termomeetrinäidust. Riietuge sellele vastavalt!
Lund sajab väheke, rohkem mere lähedal või seal, kuhu tuul sajupilvi lükkab.
Nädala lõpul võivad kuu loomine ja magnettormi päevad muutlikke ilmaolusid tekitada. Sulale arvatavasti ei lähe.