Eesti suuremate lambakasvatusettevõtete hulka kuuluv Saaremaa Ökoküla esitas politseile avalduse 200 pärandkooslustel karjatatud lamba kadumise kohta.
Kasvataja esitas politseile avalduse 200 lamba kadumise kohta
10. detsember 2015, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saaremaa Ökoküla tegevjuht Meelis Laido rääkis, et kadunuks on jäänud Vilsandi saarel ja laidudel, aga ka Lahetaguse külas Pällirannal karjatatud lambaid, kirjutab Saarte Hääl. «Lõplik arv saadi paika inventuuri tulemusel, aga see, et lambaid jäi vähemaks, oli juba varem silmaga näha,» ütles Laido, kelle sõnul pole kadunud lammastest järel ei kõrvamärke ega korjuseid.
Vilsandi saarevaht Avo Piisk ütles, et temagi on lammaste kadumise lugu kuulnud, paraku tundub see lugu talle absurdsena. Saarevahi sõnul on saarerahvale kadunud lammastest räägitud juba sellest ajast saadik, kui Saaremaa Ökoküla oma lambad 2008. aastal esmakordselt Vilsandi looduskaitseala rohumaadele tõi.
«Kuna asi on ikkagi toetuste peal, siis küsimus on selles, kas neid lambaid on siin üldse kunagi olnud?» küsis Piisk. «Kas keegi on kunagi lugenud, palju neid lambaid siia toodi või palju neid siit ära viidi? Minu meelest ei kontrolli seda keegi.»
Avo Piisa sõnul on karjatamise kvaliteet Vilsandil viimastel aastatel allamäge läinud. «Rannaalad on suures osas karjatamata, selle asemel on lambad hoopiski põldude peal, majaka alla mere äärde lambad sel aastal ei jõudnudki,» rääkis saarevaht, kelle hinnangul on lambaid ka arvuliselt vähemaks jäänud. Kui varem käisid Ökoküla inimesed paar korda suve jooksul lambaid söötmas, kaalumas ja neile rohtu andmas, siis sel suvel pole midagi sellist silma hakanud.
Reedest teisipäevani oli aga saarevahi sõnul Vilsandi küla mööda laiali Saaremaa Ökoküla 70-pealine veisekari, kelle karjamaa Auksaare lahe ääres tõusuvee alla mattus. «Lehmad jäid lihtsalt nälga ja kui nad läksid neid kokku ajama, võtsid loomad kätte ja panid läbi «karjuse» putku,» rääkis Piisk.
Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Taavi Taavita ütles, et päris hooldamata Vilsandi pärandkooslused siiski ei ole, ehkki saaks paremini. «PRIA maahooldamisele seatud tingimused on täidetud ja meil ei ole põhjust neile sanktsioone esitada,» lausus Taavita, kelle sõnul on järgmisel aastal lisaks karjatamisele kavas ka pilliroo niitmine ja kadastiku harvendamine.
Vilsandil käis sel suvel ka keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman. «Nägin seal väga vähe loomi ja mulle öeldi, et loomad on haiged,» sõnas regiooni juht, avaldades lootust, et lõppenud karjatamishooaeg oma tagasilöökidega oli erandlik ning järgmisel aastal saab Saaremaa Ökoküla maahooldusega jälle joone peale. Samas kutsus ta ettevõtet üles oma loomi rohkem valvama. «See oleks ka kiskjate osas ja loomade tervishoiu mõistes ennetav meede,» lisas Lotman.