Mesinike tänavune kogemus näitas, et kui nad oma tegevusest naabritele teada ei anna, lõpeb meeaasta krahhiga: piirkonniti niitis mürgiprits nii mesilasi kui kärbseid ning saak jäi saamata, kirjutab
.
Mesinike tänavune kogemus näitas, et kui nad oma tegevusest naabritele teada ei anna, lõpeb meeaasta krahhiga: piirkonniti niitis mürgiprits nii mesilasi kui kärbseid ning saak jäi saamata, kirjutab
.
«Kuna mesinikud ei saa vahetada mesila ja rapsikasvatajad põldude asupaiku, tekivad mesinike ja rapsikasvatajate vahel konfliktid taimekaitsetööde tegemise ajal,» selgitab mesindusteadlane Ilme Nõmmisto.
Ta nendib, et sageli pole mesinikud ja rapsikasvatajad teadlikud taimekaitse seadusest, kasutatavate mürkide toimest mesilastele ning üldse üksteise olemasolust naabruses.
Taimekaitse seaduse järgi tohib taimekaitsevahenditega pritsida taimi hommikul vara enne õite avanemist ja õhtul pärast õite sulgumist ning põllumees peab teavitama pritsimisest mesinikke 2 km raadiuses.
Aga põllumehed ütlevad, et põllud on suured ning aega vähe, tänavu oli vihmade vahel mõni üksik ilus ilm, kui üldse pritsida sai ning paljud ei teagi, et nende naabruses keegi mesilasi peab.