Eestis tohib alanud hooaja esimeses osas küttida 74 hunti

Eile hommikul hiilis võsavillem Ämmuste külas Karu talu lambakarja. Need hundid on pildile jäänud Alaveski loomapargis. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Jahimehed võivad novembriga alanud hundijahi hooaja esimeses osas küttida 74 looma, kõige enam elukaid võivad lasta Saaremaa jahimehed.

Saaremaa kütid tohivad hooaja esimeses osas lasta kümme hunti, küttimislubade arvu järgi teisel ja kolmandal kohal olevad Harju- ja Raplamaa jahimehed tohivad mõlemas maakonnas lasta kaheksa hunti, ütles BNSile Keskkonnaagentuuri (KAUR) ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil.

«Saaremaa suur limiit on tingitud hundi arvukuse pidevast suurenemisest ja seal on ka enam kahjustusi,» ütles Männil.

Pärnumaa jahimehed tohivad küttida seitse, Järva- ja Viljandimaa jahimehed mõlemas maakonnas kuus hunti, samuti tohib kuus hunti küttida Valga-Võru eripiirkonnas.

Hiiu- ja Läänemaal tohib hooaja esimeses osas mõlemas maakonnas küttida neli hunti, Võrumaal aga kolm hunti. Jõgeva-, Lääne-Viru-, Põlva- ja Valgamaal tohib igas maakonnas küttida kaks hunti.

Ainsa maakonnana ei tohi tänavuse hundijahi esimeses osas võsavillemeid küttida Ida-Virumaal, sest seal pole Männili sõnul olnud hundi juurdekasvu, samuti pole seal ka kahjustusi.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts ütles BNSile, et suurkiskjate küttimine ei ole eesmärk omaette vaid nende arvukuse reguleerimine.

«Hundi puhul on see kahjude ärahoidmiseks ja tegemist on rohkem sotsiaalse tellimusega lambakasvatajate poolt,» sõnas Korts. «Kindlasti annab saabuv lumi täpsema ülevaate hundi tegelikust arvukusest ja võimaldab kaaluda lisaküttimismahu määramist,» lisas ta.

Männili sõnul on Eestis umbes 200 hunti. «Prognoosisime, et arvukus tõuseb, aga kui palju ta tõusnud on, seda veel ei tea. Ilmselt on see veidi tõusnud,» sõnas Männil.

KAURil on usaldusväärne teave 16 pesakonna kohta, millest 13 asuvad Mandri-Eestis. Lisaks neile võib veel oletada kuni 13 pesakonna olemasolu.

Sarnaselt varasemate aastatega määratakse hundi küttimislimiit tuginedes vajadusele kahes osas. Limiidi esimene osa määratakse jahihooaja alguseks ning teine jahihooaja jooksul, vastavalt kogunenud teabele hundikarjade tegeliku arvu, leviku ja suuruse kohta ninglimiidi esimese osa täitumusele.

Limiidi teise osa määramise operatiivsuse huvides esitab KAUR ettepaneku otse keskkonnaametile ja teadmiseks keskkonnaministeeriumile. Limiidi teise osa määramine eri maakondadele võib toimuda sõltuvalt olukorrast eri aegadel.

KAUR on küttimiskvoodi esimese osa suuruse ja ruumilise jaotuse aluseks võtnud populatsiooni muutuse prognoosi, teadaolevate ja oletatavate pesakondade paiknemise, kahjustuste suuruse ja leviku ning muutused looduslikus toidubaasis, seal hulgas ka sigade Aafrika katku mõju.

Tõnis Kortsu sõnul on EJS seisukoht alati olnud suurkiskjate reguleeritud ja kontrollitud jahipidamist toetav. «See aitab meil saada ülevaate tegelikust populatsioonide olukorrast ja minimeerib illegaalset küttimist,» sõnas ta.  

Möödunud hundijahihooajal kütiti Eestis 38 looma lubatud 55-st ja 17 hunti jäid laskmata. Ülemöödunud hooajal oli huntide küttimise esialgne limiit 70, koos täiendava limiidiga kütiti kokku 78 hunti.

Hundile tohib Eestis jahti pidada novembri algusest veebruari lõpuni.