Vihmavaene sügis on kaevud veeta jätnud

Salvkaev. Foto: Henn Soodla

Just lõppenud oktoobrikuu oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv, mis on niigi aastaringselt kuivavõitu olnud madalamad kaevud veeta jätnud.

Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog Rein Perensi sõnul sõltub kaevude veetase ja kuivaksjäämine eelkõige ilmastikutingimustest. Käesoleva aasta ilmastikutingimused, mis on mõjutanud maapinnalähedase põhjavee seisundit, on olnud aga valdavalt ebasoodsad juba aasta algusest. Vihmavaene sügis on probleemi veelgi süvendanud.

Äsja lõppenud oktoober oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv. Võrus on tänavune oktoober aga viimase sajandi kõige kuivem.

«Olukord on hetkel tõsine ikka päris paljudes Võrumaa talukohtades,» ütles Võru vallavanem Georg Ruuda, kelle sõnul pole sealkandis ammu vihma tulnud.

Ruuda tõdes, et ega häid lahendusi praegu olegi, kui on tegemist ikkagi majapidamisega, kus on ka WC ja pesumasin. «Joogiveega on ikka võimalik inimesi varustada, aga talveveega on keerulisem,» rääkis Ruuda, lisades, et külmad on tulemas ja kui enne suuremat vihmasadu ei tule, siis kestab probleem kevadeni - teatavasti ei lase maa jäätumine vihmaveel põhjavette jõuda.

Vallavanem, kes elab suviti naabervallas, on ka ise taolise probleemiga kokku puutunud. «Ikka üsna ebameeldiv olukord, kui vesi järsku otsa saab,» märkis ta.

Ruuda sõnul on Võru vald küll usinasti hajaasustuse veeprogrammis (riik toetab kaevude ehitamist ja puhastamist - toim.) osalenud, mis tähendab, et paljudesse majapidamistesse on ehitatud puurkaevud, kuid salvkaevude omanikke on vallas endiselt palju. «Puurkaevusid ei ole kaugeltki mitte kõigis taludes ja hädasolijaid on palju,» lisas ta.

Vallavanema sõnul on asulates veevärk tagatud ning teatud punktides saab elanikele vett tasuta või siis peaaegu tasuta jagada, kuid see on tema hinnangul vaid lühiajaline lahendus.

Veetase ligi meetri võrra madalam

«Samuti on olukord keeruline tehnilises mõttes. Tean, et inimesed on viimases hädas tünniga vett toonud ja salvkaevu lisanud, kuid asjatundjad ütlevad, et see on kaevule hukatuslik, seda tuleks vältida,» märkis Ruuda.

Hüdrogeoloog Perens selgitas, et kaevu - eriti salvkaevu -, kuivamine oleneb palju ka kaevu paiknemisest reljeefis. Nimelt kõrgematel kohtadel on veetase üldjuhul sügavamal ja ka kaevu kuivaksjäämine tõenäolisem. Seetõttu võib rohkem probleeme ette tulla just Lõuna-Eestis.

Perensi sõnul on praegu veetase paljuaastasest keskmisest madalam. Nimelt Eesti kõige olulisemal põhjavee toitealal, Pandivere kõrgustikul, on veetase ligi meetri võrra madalam kui mullu.

Samas tõi ta välja, et kaks aastat tagasi registreeriti oktoobri lõpus Väike-Maarja vaatluskaevus veelgi madalam veetase - 18,70 meetrit maapinnast (tänavu 18,46 meetrit). Tavaliselt on aasta põhjavee miimimumtase siiski kuni poolteist meetrit kõrgem.

Kaevude veetase ja kuivaksjäämine sõltub eelkõige sademete hulgast ja selle aastasest jaotusest. Käesoleva aasta ilmastikutingimused on olnud valdavalt ebasoodsad juba aasta algusest.

Sademete hulk oli jaanuaris alla normi Jõhvi, Kunda, Lääne-Nigula, Pärnu, Ruhnu, Sõrve, Vilsandi ja Virtsu ilmajaamas, ülejäänutes oli sademete hulk üle normi. Veebruaris oli sademete hulk aga kõikjal alla normi ning ka märtsis jäi sademeid väheseks.

«Kuigi aprillis oli sademete hulk kõigis ilmajaamades üle normi, siis tavapärane kevadine maksimaalne veetase sisuliselt puudus,» märkis Perens, kelle sõnul tõusis kevadel vaatluskaevudes põhjavee tase enamasti vaid mõnikümmend sentimeetrit.

Kaevud kuivavõitu juba suvel

Põhjavee seisukohalt on aga eriti oluline just kevadisest lume sulamisest tingitud veetaseme tõus, mis kestab tavaliselt märtsi lõpust aprilli alguseni ja võib ulatuda kuni paari meetrini.

Pärast kevadist veetaseme tõusu hakkab veetase langema, mis kestab üldiselt augusti lõpust septembri alguseni. Ent tänavu hakkas põhjaveetase langema juba mai keskpaigast ning kuna suvised sademed jõuavad aurumise ja taimede veevajaduse tõttu vaid vähesel määral põhjavette, olid paljud madalad kaevud kuivavõitu juba suvel.

Vihmavaene sügis on probleemi vaid süvendanud. Alates märtsi keskpaigast on Väike – Maarjas põhjaveetase alanenud praeguseks rohkem kui kolm, Jõgeval aga rohkem kui kaks meetrit.

Vaatamata praegusele keskmisest madalamale veetasemele ei ole siiski kõik kaevud kuivad. Nimelt sõltub veetase kaevus ka kaevu tüübist, selle sügavusest ja veekihi iseloomust. Perensi sõnul jäävad kergesti kuivaks madalad, kuni viie meetri sügavused salvkaevud. Seda eriti, kui nad saavad vee pinnakattest.

«Siinjuures peab arvestama, et põhjavesi paikneb maapõues kihiliselt. Kui maapinnalähedane veekiht jääb kuivaks, tuleb üldjuhul puurida sügavam puurkaev, millel enamasti kuivaksjäämise probleemi ei ole,» selgitas hüdrogeoloog.

Tänapäeva üksiktarbija puurkaev on enamasti 20–30 meetri sügavune, mistõttu nendega ei tohiks probleeme olla.

Mida peaksid aga ette võtma hätta sattunud kaevuomanikud, kellel kaevu puurimiseks raha napib? «Tuleb loota vihmasajule,» ütles Perens.

Kaevumeistritel rohkelt tööd

Kaevumeister Tarmo Hälvin ettevõttest Strongest Arendus OÜ kinnitas, et kaevude kuivamise probleem on käesoleval aastal tõesti tõsine. «Olen kõvasti kutseid saanud,» märkis ta, lisades, et olukord läks eriti hulluks suve teisest poolest.

«Kahel viimasel kevadel ei ole õieti tulvavett olnud. Sel aastal võite metsas käia botastega seal kohas, kus eelmine aasta käisite kummikutega. Ühesõnaga vett on vähe ja see kajastub jõgedes, järvedes, tiikides ja ojades,» rääkis ta.

Peamiselt käib ta koduõuedes kaevusid puhastamas. Kui see tulemust ei anna, siis tuleb kaevu süvendada, mis ei ole aga sugugi odav.

Vahel ongi veepuuduse põhjuseks hoopis see, et kaev on aastakümneid puhastamata. Kui kaev ära puhastada, pääseb vesi uuesti liikuma. Puhastada võiks neid asjatundjate kinnitusel iga viie aasta tagant. Kaevude puhastamise teenus maksab mõnisada eurot.

---

Äsja lõppenud oktoober oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv. Eesti keskmine sajuhulk oktoobris oli 11 millimeetrit, mis on vaid 15 protsenti normist. Nii kuiva oktoobrit pole olnud alates 1961. aastast.

Võrus on tänavune oktoober aga viimase sajandi kõige kuivem – oktoobris sadas vaid kaheksa millimeetrit (13% normist). Viimase sajandi üheks kuivemaks kujunes tänavune oktoober ka Vilsandi ilmajaamas.