/nginx/o/2010/05/12/366169t1h65fc.jpg)
18.-29. oktoobril toimus Jaapanis, Nagoyas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ajalooline 10. osapoolte kohtumine, kus seati sihid elurikkuse säilitamiseks järgmiseks kümnendiks, plaani juhteesmärgi kohaselt tuleb elurikkuse kadumise peatamiseks tegutseda kohe, et aastaks 2020 oleks oleks säilinud toimivad ökosüsteemid, mis tagavad maa elurikkuse, inimese heaolu ning vaesuse vähenemise.
Kohtumise kõige olulisemateks teemadeks olid uute elurikkuse ülemaailmsete eesmärkide seadmine, vahendite tagamine nende elluviimiseks ning geneetiliste ressursside protokolli vastuvõtmine, vahendas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.
Konverents otsustas kuulutada järgmised kümme aastat rahvusvaheliseks elurikkuse dekaadiks.
Kõrgetasemelisest kohtumisest võttis muuhulgas osa keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes oma ettekandes tõi esile Eesti elurikkuse erilisuse ning edusammud selle kaitsel. Samas rõhutas ta, et saavutada 2020 eesmärke, on äärmiselt oluline elurikkuse teemaga arvestada kõigis valdkondades.
«Elurikkuse kaitsel on oluline kohaliku elanikkonna kaasamine ning olemasolevate poliitikate ja meetmete parem rakendamine, kaitsealade kaitsemeetmete parandamine, parem rahastamine ning vahendite efektiivsem kasutamine,» märkis Tamkivi.
Samuti kutsus minister üles kõiki osapooli vastu võtma tugevat ülemaailmset elurikkuse strateegiat. «Me ei saa lubada loodusrikkuste pidevat hävimist, meil on potentsiaal nende säästvaks kasutamiseks, et ka järeltulevad põlved saaksid elurikkust nautida. Me peame alustama kohe,» rõhutas Jaanus Tamkivi.
Elurikkuse strateegiaga 2011-2020 pandi paika järgmise kümnendi eesmärgid maailma looduse kaitsel. Nendega peavad osapooled oma riiklikes strateegiates arvestama.
Kakskümmend alameesmärki sisaldavad nii inimeste teadlikkuse suurenemist, säästvat tarbimist ja tootmist, elurikkuse väärtuse integreerimist majandusmudelitesse, liikide ning elupaikade hea seisundi tagamist, kultuurliikide geneetilise mitmekesisuse säilitamist, metsa ja põllumajanduse ning kalanduse säästvat ressursikasutust jne.
Lepiti kokku, et aastaks 2020 oleks kaitsealadega kaetud 17 protsenti maismaast ja 10 protsenti merest ning taastatud vähemalt 15 protsenti rikutud elupaikadest. Looduslike elupaikade kadumine peab vähenema minimaalselt poole võrra või võimalusel peatuma ning invasiivsete võõrliikide sissetulekuteed peavad olema kontrolli all.
Kohtumise peamiseks kordaminekuks, mida maailma riigid juba kaheksa aastat olid läbi rääkinud, kujunes uue geneetiliste ressursside protokolli vastuvõtmine. See paneb paika rahvusvahelise korra geneetilistele ressurssidele juurdepääsuks ning tulu õiglaseks jaotamiseks. Ressursside kasutajad peavad järgima reegleid, et vältida «biopiraatlust» ning kasu peavad saama need osapooled, kelle ressursse kasutatakse.
Protokoll väldib võimaluse, et näiteks suured farmaatsia- või kosmeetikafirmad teenivad suuri kasumeid mingist liigist saadud preparaadist, ent asukohariik ja elanikud ei saa sellest tulu. Protokolli peab ratifitseerima ka Eesti.
Kokku võeti kohtumisel vastu ligi poolsada elurikkust puudutavat otsust, alates kaitsealadest, merest, metsadest ning siseveekogudest, lõpetades infovahetuse, biokütuste ja kliimamuutustega. Võõrliikide teemal soovitakse näiteks välja töötada uusi meetmeid sissetoodavate lemmikloomade, akvaariumi- või terraariumiliikide ja elustoidu osas.
Rõhutati tugevat seost elurikkuse hoiu ja kliimamuutuste vahel. Vastu võeti ressursside mobiliseerimise strateegia, mille kohaselt arenenud riigid peavad muuhulgas oluliselt suurendama keskkonnaabi arengumaadele. Samuti on oluline, et lisaks avaliku sektori vahenditele leitakse vahendeid elurikkuse kaitseks veel ka erasektorist ja muudest allikatest. Igal riigil peab valmima ka plaan kuidas elurikkuse kaitseks vahendeid koguda.