/nginx/o/2015/08/12/4371465t1h3227.jpg)
Hiiumaal on hundid rünnanud lambaid sel aastal korduvalt, mistõttu Keskkonnaamet otsustas välja anda loa kahe nuhtlusisendi küttimiseks väljaspool jahihooaega.
Amet lubab Hiiumaa lammaste kaitseks hunte küttida väljaspool jahihooaega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaamet andis erandkorras väljaspool jahihooaega loa küttida kaks hunti Suuremõisa, Emmaste ja Kõrgessaare jahipiirkonnas. Lubatud on peibutus-, varitsus- ja hiilimisjaht ning alates 1. oktoobrist ka ajujaht.
Keskkonnaamet soovitab küttida noorhunte, kes on tõenäolised nuhtlusisendid mainitud piirkondades. Vältida tuleks vana emahundi tabamist, kuna emata jäänud hundikutsikad võivad põhjustada rünnete suurenemist.
Hiiumaal on murtud sel aastal 74 ja vigastatud 22 lammast. Murdmised on levinud ka seni huntide poolt puutumata piirkondadesse, näiteks Riidamaa poolsaarele ja Kaevatsi laiule. Kiskjarünnetega on tekitatud lambakasvatajatele olulist kahju, lisaks on lammaste abil hooldatavate poollooduslikke koosluste hea seisundi säilitamine ohus. Vaatamata kahjude vältimiseks rakendatud ennetusabinõudele (elektrikarjused, lipuliinid) on ründed Hiiumaa teatud piirkondades kordunud.
Edaspidiste kahjustuste ennetamiseks ongi korduvate murdmistega jahipiirkondades vajalik lubada ka väljaspool jahihooaega nuhtlusisendite küttimine.
Euroopa Liidus on hunt kaitsealune liik ja iga liikmesriik peab tagama hundi hea käekäigu looduses. Hundijahi hooaeg on talvel, kuid viimaste aastate lumevaesed talved on jahi teinud keeruliseks ning huntide arvukus Hiiumaal on kasvanud sotsiaalse taluvuse piirini. Väljaspool jahihooaega küttimine on lubatud jahiseaduse alusel vaid väga erilistes olukordades, et vältida uluki tekitatud kahju suurenemist.