Tuhanded Eesti herilaseviud hakkavad Nigeeriasse lendama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Herilaseviu
Herilaseviu Foto: Urmas Sellis

Paljud Eestist rännet alustavast 2000-3000 herilaseviudest rändavad Nigeeriasse ja selle lähikonda. 

Kas need riigid lindude vastuvõtmisega ka nõus on, ei küsi keegi - viud riigipiire ei tunne ja soodsad talvitusalad on ohtlikku teekonda väärt. Herilaseviud on Euroopa regulaarselt väljakannatamatutest oludest pidanud kord aastas põgenema juba palju kordi ja teekond on neil selge. 

Augusti lõpp on viimaste suveilmade ja puhkusepäevade nautimiseks olnud soodus mitte ainult inimestele, vaid ka lindudele. Peale kurnavat pesitsusperioodi on enamik linde saanud enda eest hoolitsemisega tegelda, kuid on mõned liigid, kel pojad alles nüüd pesast lahkumas. Üheks selliseks on aasta lind herilaseviu, kes Eesti ühe hilisema pesitsejana alles praegu lennuvõimestunud poegi kantseldab.

Mai lõpus saabuva ja putukatest toituva linnu suvi on kiire ning kohe peale poegade lennuvõimestumist asuvad nad pikale rändele troopiliste talvitusalade poole Kesk-Aafrikas.

Augusti lõpus ja septembri esimeses pooles on muidu pigem varjulist vaapsikuviud seetõttu rohkem näha ja kuulda. Lisaks kohalikele lindudele rändavad meie aladelt sel ajal üle ka põhjanaabrite liigikaaslased ning seega on käes parim aeg herilaseviude vaatlemiseks.

Vaata ja kuula, kuidas herilaseviud ära tunda ja sisesta kindlasti oma viuvaatlus aasta linnu e-ankeeti.

Märksõnad

Tagasi üles