Kui põuda ei tule, võib seenesaagist veel asja saada

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pilvikud.

FOTO: Aivar Aotäht

Kui ilm läheks niiskemaks ja soojemaks, võib metsast õiget seenesaaki alles augustikuu teises pooles korjama minna, rääkis seeneteadlane.

«Esimene sats riisikaid tuli välja, pilvikuid on ja ka kitsemampleid kasvab mõnes kohas. Samuti on erinevaid puravikke juurde tulemas. Kui aga kuivab pikalt, siis jäävad need seened vanaks ja kuivavad ära,» ütles mükoloog Urmas Kõljalg.

Ka mükoloogia emeriitprofessor Kuulo Kalamehe sõnul on kuumad ja palavad ilmad tänavu seentele liiga teinud. «Praegu võib metsast leida kukeseeni ja tatikuid. Väga varakult on sel aastal väljas pihkane liimik, mis on üks rahva seas vähe tuntud, aga väga hea sügisene seen. Üksikuid pilvikuid on siin-seal, puravikke aga pole üldse,» rääkis Kalamees, kelle hinnangul on seenemets praegu üldiselt üsna kesine.

Suveseened tahavad soojust ja kuivust

«Seened koosnevad 90 protsendi ulatuses veest just nagu suur osa elusolenditest ja nad kipuvad kuivaga käest ära minema. Kuivatatud seenel pole midagi häda, aga lisaks kuivamisele tükivad nad ka ussitama, nii et ega neist asja ei saa,» selgitas Kõljalg.

Kalamehe sõnul tahavad suvised ja varasügisesed seened sooja, aga külm sügisilm võib nad ära võtta. «Praegu on öine temperatuur 10 kraadi ja päeval kuskil 20 kraadi ringis. Päeval on seentele parajalt sooja, aga öine temperatuur kisub liiga madalaks. Karta on, et seened ei taha sellise külmaga tulla,» rääkis Kalamees.

«Kõik suvised seened on ühesuguse nõudlusega. August on alles suvekuu ja seened tahavad vihma ja sooja, aga praegu pole kumbagi,» lisas ta.

Kalamehe sõnul võib prognoositav öökülm seentele liiga teha, Külli Kalamees-Pani hinnangul aga ei lähe ilm nii külmaks, et see seeni mõjutaks ning peamiseks probleemiks on ikkagi kuivus.

Seenesaak erineb piirkonniti

Seeneteadlane Teele Jairuse sõnul võib seenesaak isegi väikses piirkonnas palju varieeruda. «Kui näiteks sel aastal kasvab ühes metsas palju seeni, ei pruugi teisel aastal seal neid üldse olla.»

«Möödunud aastal oli Tartu ümbruses ja Põlvamaal kõvasti kukeseeni, tänavu võib sealsetest metsadest aga seeni leida vähe,» tõdes Kuulo Kalamees. «Räägitakse, et Võrumaal tullakse täis korvidega metsast välja. Turul on samuti palju kukeseeni, arvan, et needki on pärit Võru- ja Setumaalt,» lisas ta.

«Kindlasti on kohti, kus on seeni rohkem. Niimoodi jällegi ei saa öelda, et ühes Eesti piirkonnas on pidevalt seeni rohkem kui teises. Igal pool on seeni, kuid need on erinevad,» kommenteris Külli Kalamees-Pani.

«Kukeseentele lihtsalt meeldib selline liivasem pinnas Võrumaal. Põlvamaal oli seeni küll, kuid nüüd on asi vihma taga kinni,» lisas Kalamees-Pani, kelle hinnangul pole seis siiani Lõuna-Eestis väga halb olnud.

Õige seeneaeg kogub hoogu

Kuulo Kalamehe hinnangul algas seeneaeg ligi kaks nädalat tagasi, Külli Kalamees-Pani sõnul on õige seeneaeg aga alles ees.

«Seeneaeg algab tavaliselt alles augusti teises pooles. Algul kasvavad kukeseened ja üksikud dominantliigid, enne neid pole see seenemaailm nii liigirikas, kuid inimesed ootavad seeni üha varem ja varem,» rääkis Kalamees-Pani, kelle sõnul hakkavad teised seened kasvama augusti teises pooles.

«Asi pole sugugi hull, ei tasu masendav olla. Tõotab tulla hea seenesaak, kui nüüd just hirmus kuivaks ei lähe. Kui hoiab kaks nädalat kuivana, siis on asi halvasti, aga siiani on ikka kiskunud sellist nägu, et tuleb hea seeneaasta. Maksab varuda kannatust ja paluda ilmataadilt vihma,» ütles Kalamees-Pani.

Tagasi üles