Ujujad kahtlustavad Stroomi rannas sinivetikaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Helen Mihelson
Copy
Sinivetikad vohamise tõenäosus on suurem suve lõpus soojade ilmadega.
Sinivetikad vohamise tõenäosus on suurem suve lõpus soojade ilmadega. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Suve lõpp ja soojemad ilmad tähendavad, et mereveest võib taas leida soovimatuid külalisi, sinivetikaid, mis põhjustavad erinevaid tervisehädasid.

«Aeg on sealmaal, et inimesed võiksid silmad lahti mere ääres käia. Ja kui mingi muutus on, siis võiks ka adekvaatselt reageerida,» ütles Postimehele terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Sinivetika vohamist soodustavad tegurid on näiteks suve lõpp, soojad ilmad ja tuul, mis merelt sinivetika randa toob. «See on iga-aastane probleem olnud, aga see aasta ei ole meil väga pikalt sooja olnud,» tõdes Saluri.

Küll aga on sinivetika võimalikust vohamisest viimati teada andnud näiteks hiidlased ja ka Tallinnas Stroomi ranna külastajad. Mereveest on proovid võetud ja tõenäoliselt peaks homme selguma, kas neil kahtlustel ka alust on.

Samas aga võib juhtuda, et tuule suund muutub ja selleks ajaks, kui terviseamet vetika vohamist kinnitab, on tuul juba vetika rannast ära vedanud.

Seetõttu manitsebki terviseamet inimesi ise olukorda hindama. «Kui vesi on muutnud värvi, on tulnud kopituslõhn või vees on helbeline sade, mis on nii peen, et pulgale püsima ei jää, siis võib olla tegu sinivetikaga,» sõnas saluri. Samuti rõhutas ta, et kui inimene näeb, et vesi on muutunud, siis lapsi ei tohiks kindlasti vette lasta.

Sinivetika õitsemisest annab terviseamet viivitamatult teada.

Tegu võib olla sinivetikatega, kui:
- on juuli või august;
- vesi on värvunud kollakas-roheliseks tänu silmaga nähtavatele «helvestele»;
- vesi ja kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga;
- värviandja on nii väikeste mõõtmetega, et ei püsi näiteks vette pistetud oksal;
- veel on kopituse lõhn.

Sinivetikatest tingitud mürgituse tunnused:
- naha ja silmade punetus;
- halb enesetunne ja kõhulahtisus;
- palavik, nohu ja köha;
- lihasevalud;
- huulte kipitamine ja pragunemine;
- tasakaaluhäired;
- sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripiga. Mürgituse saanutel on sageli ka naha- ja silmaärritusi.

Pooled sinivetikatest on mürgised ja võivad ohustada tervist.

Tagasi üles