Suvekuumus ei kao veel kuskile

Soe ilm püsib.

FOTO: Mihkel Maripuu

Lõpuks ometi elame suvises ilmas. Alles kolmapäeval jõudis ööpäeva keskmine õhutemperatuur praeguse aja normaalsesse seisu ja eile kihutas Lõuna-Eestis juba tavalisest mitu kraadi kõrgemale. Aga ongi nii vaja, sest loodus peab oma optimaalse kätte saama, et sügiseks oleks valmis nii saagid kui inimolendid.

Kuna tsüklonite Läänemerelt läbi voorimist on nüüd nähtud juba kolm kuud, saavad kõrgrõhualad lõpuks ka oma sõna öelda. Nende vahele mahuvad põgusad õhumassi vahetused ja kui see muutus on ka silmale kaunis vaadata, siis las olla. 

Kes pole seni vette saanud, peaks nüüd küll neid päevi kasutama, sest veetemperatuurid oluliselt enam ei tõuse, aga igal suvel me ju üle 20 kraadi sooja vett ei näegi.

Uus kõrgrõhuala on juba täna meie läheduses ja päikeseline päev on palgeid paitamas ja vett soojendamas. Saju tõenäosus on väike. Homme liigub kõrgrõhuala ida poole ja suur soe lõunapoolsetelt laiustelt kerkib jälle Eesti kohale. Õhumassi temperatuur 1,5 km kõrgusel on 15 kraadi ja enam, see lubab vähemalt lõunapoolsetes maakondades jälle +30 ja üle selle.

Seejärel tuleb õhtupoolikul jälle uus madalrõhulohk äikesevihmadega ning suur kuumus asendub pühapäevaks  igati normaalse 20 kuni 25 kraadiga. Selle toob meile järgmine kõrgrõhuala lääne või edela suunalt.

Ka esmaspäeval oleme kõrgrõhuala mõjuväljas ning õhutemperatuur tõuseb üle 25 kraadi.

Teisipäeval võib itta taganeva kõrgrõhuala ja lääne poolt läheneva madalrõhulohu toel taas suvekuum õhumass üle Eesti käia ja +30 mõnes kohas ära olla. Niiskuse lisandudes on õhtuks äikesevihma tõenäosus jälle suur, äikest jätkub tõenäoliselt ka ööseks, sest uus Lääne-Euroopast lähenev kõrgrõhuala on jahedama õhuga. Värskendust ei näi kauaks jätkuvat ja ookeanilt on soe õhk peagi taas tulemas.

Kõik see jutt on nagu peegelpilt eelnenud suvele, kuid põhitegijaks on kõrgrõhualad madalrõhualade asemel.

Tagasi üles