Jahe suvi ühtlustab järve- ja merevee temperatuuri

Suplus. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Sellesuvised madalad soojakraadid on järve- ja merevee temperatuurid paiguti ühtviisi jahedaks muutnud.

Põlva järves ja Pärnu rannas mõõdeti täna pärastlõunal sarnaselt 15 kraadi veesooja. Kõige soojema veega Harku järves oli 20, kõige külmema veega Stroomi rannas aga vaid 12 kraadi veesooja.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloogiaosakonna juhataja Tiia Pedusaare sõnul on üsna tavaline, et rannikumere temperatuur on suvel tavapäraselt järvest mõne kraadi võrra külmem. See, et tänavu järve- ja merevesi paiguti nii sarnase temperatuuriga on, on Pedusaare sõnul tingitud madalatest keskmistest õhutemperatuuridest.

Ka Eesti Maaülikooli järveteadlane Lea Tuvikene näeb temperatuuride sarnasuse taga külma suve. «Kuna praegu on nii külmad ilmad olnud, siis järved ei ole üles soojenenud, aga merevee mass on selline, mis niikuinii aeglaselt soojeneb. Ju ta soojeneb omas tempos nagu alati. Järvede puhul, konkreetselt näiteks Võrtsjärve puhul on temperatuur praegu madalam kui tavaliselt juulis,» selgitas Tuvikene.

«Sügavate järvede puhul on soojenemine püsivam, Võrtsjärve puhul on aga näiteks nii, et kui on väga soojad ilmad, siis soojeneb järvevesi ruttu ja kui on külmemad ilmad, siis jahtub samuti ruttu, sest tegu on madala ja tuulele avatud järvega,» lisas järveteadlane.

Tuvikese sõnul oleneb veetemperatuur mererannas sellest, mismoodi tuuled puhuvad. «Kui on meretuul, siis puhub see sooja pinnakihi randa, mistõttu on siis rannas soojem vesi ja kui on maatuul, siis puhub tuul sooja vee rannast ära ja selle asemele tuleb põhjast külm merevesi,» rääkis ta.