Kas suvi jõuab sel aastal Eestisse?

Päikesevari.

FOTO: Panther Media

Põhja-Euroopa külmetab, samal ajal kui Lõuna-Euroopas valitseb kuumalaine, mis prognoosidest hoolimata pole siiani Eestimaale jõudnud.

Kliimateadlase ja Riigi ilmateenistuse peaspetsialist Ain Kallise sõnul on Lõuna-Euroopa kuumus, Põhja-Euroopa jahedus üsna tavaline ja tingitud õhumasside liikumisest. «Sarnane olukord oli 2003. ja 2010. aastal. Sel aastal on atmosfääri tsirkulatsioon lihtsalt selline nagu ta parajasti on. Põhja-Euroopa on praegu Atlandilt tulevate tsüklonite võimus, aga Lõuna-Euroopas, Hispaanias ja Itaalias on tüüpiline vahemereline kliima, kuigi sel aastal on seal kuumem kui tavaliselt,» rääkis Kallis.

«Palju hullem oli olukord 2003. aastal, kui Prantsusmaal, Itaalias ja teistes Lõuna-Euroopa maades hukkus kokku ligikaudselt 40 000 inimest. Sel aastal olid sealsed riigid kuumalaine tulekuks tunduvalt paremini valmistunud ja õnneks ei ole selliseid ohvreid esinenud. Riigid oli valmis, et oleks kohti, kus oleks tagatud kunstliku kliimaga jahutus,» rääkis Kallis.

Punasega märgitud aladel hoiatatakse väga ohtliku kuumuse eest, oranž märgib ohtlikku kuumust ja kollane potentsiaalselt ohtlikku kuuma ilma.

FOTO: Meteoalarm

Külma-kuuma piir on liikuv

Piir külma Põhja-Euroopa ja kuuma Lõuna-Euroopa vahel käib Kallise sõnul üles-alla. «Piir liigub aastate ja isegi kuude jooksul, nii et seda on raske prognoosida, aga hetkel on ta Põhja-Saksamaa kandis,» ütles Kallis.

«Piir kulgeb praegu orienteeruvalt mööda 50. laiuskraadi. Põhja-Saksamaa on mõõduka soojaga, kus 25 kraadi on tänane maksimum, aga Lõuna-Saksamaal ulatuvad soojakraadid üle 35 kraadi. Selline kontrast on Saksamaa kohal. Napim soe on 55. laiuskraadil. Kuni 55. laiuskraadini on mõõdukas soojus ja edasi põhjapoole on juba jahedam,» rääkis Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi juhtivsünoptik Taimi Paljak.

Kallise sõnul on piiride liikumine seotud õhu tsirkulatsiooni iseärasustega ja jugavoolu ehk tugevate tuulte vööndi käitumisega, mis eraldab põhjapoolseid külmemaid õhumasse ja lõunapoolseid troopilisi õhumasse. «Sel aastal tulevad kuumad õhumassid Põhja-Aafrikast kaugemale põhja poole. Midagi eriskummalist selles ei ole, aga väga tavaline see samuti pole,» selgitas ta.

Kuum õhumass meile ei jõua

Senimaani on Eestis olnud vaid paar 28-kraadist päeva juuli algul ja seda, kas suvesoe veel siia jõuab, on Kallise sõnul keeruline prognoosida. «Kuumalaine Lõuna-Euroopast võib Eestisse jõuda, aga võib ka mitte jõuda. Oli just selline tunne, et kohe-kohe jõuab ka meieni, aga ilmselt peatub see kuskil Leedus. Põhjapoolsed tsüklonid ja antitsüklonid ei lase teda kahjuks või õnneks siia tulla,» rääkis ta.

«See õhumass, mis praegu on nii Lõuna-Euroopa kui ka Kesk-Euroopa kohal servaga, on pigem teel edasi ida poole. Hõlmab ta kindlasti Kesk-Euroopa kõik maad, homseks jõuab ka Poola, Leetu ja Valgevenesse, aga tõenäoliselt kaugemale põhja see soe ei tule. Liigub edasi Venemaa kohale ja sellest jääme meie ilma,» rääkis Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi juhtivsünoptik Taimi Paljak.

Kuigi Paljak kirjutas pühapäevaseks ilmaprognoosi, et Eesti idapoolne osa võib nädala lõpul saada sooja, siis sünoptiku sõnul jõuab see soe praeguse pildi kohaselt ehk Võrumaale, võib-olla olla jääb aga täpselt meie piiri taha.

Sooja saab augustis

Lühiajaliselt võib Paljaku sõnul augustis sooja tulla siiski. «Pärast 7. või 8. augustit lubab kaardipilt arvata, et kui prognoosväli kujuneb selliseks nagu ta praegu on, siis läheb soojemaks. Paari päeva jooksul võib nii mõndagi muutuda, aga tõenäoliselt paari-kolmepäevaseid sooje perioode tuleb augusti keskpaiku või teisel poolel,» ütles Paljak.

Kuumust aga Ain Kallis Eestisse ei prognoosi. «Selliseid olukordi on olnud palju, kus juuni on olnud jahe, juuli on soojemaks läinud ja augustis tuleb soojalaine. Näiteks möödunud aastal oli juuli lõpp ja augusti algus päris kuum, üle 30 kraadi oli sooja, mis oli kõige pikem kuumalaine Eestis. Sel aastal sellist kuumalainet ei tohiks tulla,» lisas kliimateadlane.

Kliimateadlane tõi üldise tendentsina välja, et kui kõik kuud on viimastel aastakümnetel läinud soojemaks, siis juuni on jahenenud. «Juunikuu on juba mitmel aastal olnud suvekuudest jahedaim. Pole lihtne selgitada, mis kliimatendentse esile kutsub, neid faktoreid on üle kümne. Keerulised on need süsteemid ja igal aastal on nad isemoodi, ükski aasta täpselt ei kopeeri teist aastat. Klimatoloogidel alati põnev,» ütles Kallis.

Tagasi üles