Eile lõppes sügisene metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine, mille käigus külvati vaktsiinipakikesi väikelennukitelt kogu Eesti territooriumil kokku 42 914 ruutkilomeetri ulatuses.
Lõppes viimane üle-eestiline metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine
14. oktoober 2010, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külvamist alustati Hiiu- ja Saaremaast ning edasi liiguti läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini, teatas veterinaar- ja toiduamet.
Seoses sügiseste heitlike ilmastikuoludega kujunes vaktsineerimisperiood võrreldes planeerituga 5 päeva võrra pikemaks.
Suure tõenäosusega on tegu viimase vaktsineerimisega, mida tehakse kogu Eesti pinnal. Järgmisest aastast külvatakse vaktsiini kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, vaid marutaudi nakatunud naaberriikidega piirnevatel aladel, takistamaks nakkuse taaslevikut Eestisse.
Selleks, et vaktsiinisöötade tarbimist ning seeläbi vaktsineerimise efektiivsust kontrollida, kütitakse pärast vaktsineerimise lõppu rebaseid ja kährikuid, et hinnata, kas loom on vaktsiini söönud. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil.
Vaktsineerimisprogramm on olnud edukas: märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudi nakatunud loomade arv. 2008. aasta märtsikuust kuni senini on leitud marutaudi kolmel rebasel.
Juhtumid leidsid aset 2009. aasta suvekuudel Põlva-ja Võrumaal Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses. 2009. aasta vaktsineerimise efektiivsuse kontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini oli söönud 88 protsenti sihtgrupi loomadest.
Esimene marutaudi vaktsiini külvamine metsloomadele toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. 2008. aasta kevadel diagnoositi haigust kolmel loomal - ühel lambal Raplamaal ning rebasel ja koeral Harjumaal.
2007. aastal leiti marutaudi neljal loomal. 2006. aastal esines kokku üle Eesti 114 marutaudijuhtumit, neist 13 kodu- ja 101 metsloomadel.
Veterinaar- ja toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassidel ja koertel regulaarselt, sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist kuni kaheaastase vahega, saaks tehtud marutaudivastane vaktsineerimine.
Ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb kohe teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti.