/nginx/o/2009/04/29/170269t1h76bc.jpg)
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas määruse, millega täiendavalt võeti kaitse alla kaheksa uut metsiste püsielupaika eesmärgiga parandada selle range looduskaitse alla kuuluva liigi elutingimusi.
Metsiste elutingimusi parandatakse uute kaitsealadega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Uute metsiste püsielupaikade kaitse alla võtmine aitab luua neile soodsaid elutingimusi ja säilitada looduslikku leviala,” ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Üllar Rammul ministeeriumi pressesindaja vahendusel.
Metsised armastavad elada vanades suurtes männikutes, kuhu inimesed neid häirima ei pääse. Nad on väga tundlikud oma elupaigas ja selle ümbruses toimuvate muutuste suhtes. Eriti halvasti mõjuvad neile metsas tehtavad lageraied ja kuivendus. Kõige tundlikumad on metsised pesitsusajal, mis kestab veebruari algusest augusti lõpuni. Siis ei tohiks neid elupaikades üldse häirida.
Metsiste arvukus on viimastel aastatel nii Eestis kui ka Euroopas vähenenud. Eestis pesitseb viimastel andmetel 1200–2000 paari metsiseid ja kaitse all on nüüdsest kokku 154 püsielupaika.
Uued kaitsealused metsiste püsielupaigad asuvad Lääne-Viru, Pärnu ja Viljandi maakonnas ning kuuluvad kõik üle-euroopalisse linnu- ja loodusalade võrgustikku Natura 2000.
Uued püsielupaigad on Sirtsi looduskaitseala serval asuv Pohlaaru; Kaisma loodusalal asuv Kaisma; Lavassaare hoiuala servas asuv Laisma; Lavassaare linnualal asuv Lavassaare; Põhja-Liivimaa linnualale jääv Massiaru; Soomaa rahvuspargi servas asuv väga suur metsisemänguala Pöörikaasiku; Kahvena looduskaitseala ja Kahvena loodusala servale jääv Seruküla; Kikepera linnualal asuv Vennissaare.
Uute püsielupaikade maa-ala küünib kokku 1438 hektarini ja seal mängib hinnanguliselt üle 40 metsisekuke. Valdavalt on tegu riigi omanduses oleva maaga.
Püsielupaika läbivatel teedel ja radadel on sõidukitega liiklemine lubatud, väljaspool teid ja radu ning maastikusõidukitega tohib liikuda vaid järelevalve- ja päästetöödel ning kaitsekorraldusega seotud töödel.
Jahipidamine on püsielupaiga piiranguvööndis lubatud aastaringselt, sest see aitab piirata metsise looduslike vaenlaste metsnugise, kähriku, rebase ja metssea arvukust. Elupaiga tuumikalal (sihtkaitsevööndis) tohib jahti pidada 1. septembrist kuni 31. jaanuarini.