Looduses liikudes võib inimene leida end äkki vastakuti ainsa Eestis elava mürgise roomaja – rästikuga. Eestimaa Loomakaitse Liidu Lõuna-Eesti piirkonna juht, spetsialist roomajate alal Kadri Võrel rõhutab, et paanikasse sel juhul sattuda ei tohi.
Rästik pelgab inimest rohkem kui inimene teda
8. juuli 2015, 18:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millistel asjaoludel inimene kõige suurema tõenäosusega rästikuga kohtuda võib? Millised on tema meelispaigad?
«Väga sagedased kohad, kus looduses rästikuid näha võib, on rabaservad, kiviaiad ning lagedamad niidud, kus väga sageli ei niideta. Samas ka igasugused hoonete varemed ja raiesmikud on talle väga sobivad. Rästikule on vaja kohta, kus peesitada päikese käes ning samas lähedal on ka koht, kuhu kiirelt ohu korral peitu minna.»
Millisel perioodil nad aktiivselt looduses tegutsemas on?
«Rästiku söök on suures osas sisalikud ning hiired ja konnad. Seega kui neid on looduses piisavalt, võib kohata ka rästikut.»
Kuidas peaks käituma inimene, kes looduses end äkki rästikuga vastamisi leiab?
«Rästikuga kohtudes on kõige olulisem säilitada rahu. Nagu kõik metsloomad, kardab ka rästik inimest rohkem kui inimene teda. Kui teha ennast rästikule kuuldavaks jalgu vastu maad trampides, kaob rästik äärmiselt kiirelt. Karjumisest kasu pole, sest rästiku kuulmine on kehv. Ta tajub pigem vibratsiooni.
Ka väga mao lähedal vehkimine võib rästikuid samas ärritada. Seega kõige mõistlikum on madu eemalt vaadata või ta siis jalgu trampides minema peletada.»
Kuidas käituda, kui rästik salvanud on? Kas meedikute poole pöördumine on hädavajalik?
«Rästiku hammustus ei ole enamasti inimesele eluohtlik. Igat juhtumit peab aga hindama vastavalt olukorrale. Kindlasti on rästiku hammustus äärmiselt valulik ning hammustuse koht läheb paiste ning siniseks.
Kui hammustada saanu ennast muidu halvasti ei tunne, siis arstiabi hädavajalik ei ole. Kindlasti peaks aga hammustada saanu hoiduma alkohoolsetest jookidest, raskest füüsiliselt tööst ning saunast. Jooma peaks aga siiski ohtralt, et mürk kehast välja pesta.
Üksikutel juhtudel tekib hammustuse järgselt väga tugev allergiline reaktsioon ning siis on hädavajalik võimalikult kiirelt arstiabi saada. Samuti juhtudel, kui kannatanu tunneb tugevat peapööritust või minestab, on vajalik kohe kiirabi kutsuda.»
Kui suur võiks olla rästikute arvukus Valgamaal ja kas siin on mõni piirkond, kus neid eriti sageli kohata võib?
«Valgamaa osas ei ole mulle tulnud sel aastal tavapäraselt rohkem kõnesid. Ka ei ole ühestki piirkonnast tulnud rohkem kõnesid kui teisest. Õnneks on lõunaeestlased madudega üsna harjunud ning saavad nendega kenasti koos elatud või ise maod ebasobivatest kohtadest minema transporditud.»
Mida teha, et rästik ei tungiks koduaeda või ei koliks majapidamisele liiga lähedale?
«Kui koduaed on väga maduderohkes kohas, siis päriselt välistada ei saa, et ükski madu enam aeda ei satuks. Korralik aia hooldus aitab aga kindlasti neid juhuseid vähendada.
Esmane on pidev muru niitmine, mis peaks olema kindlasti tehtud ja soovitatavalt just muruniidukiga, et maapinda jõuaks piisavalt vibratsiooni, mis madusid peletab.
Samuti peaks aiast kaduma kõikvõimalikud kohad, kuhu madu peituda saab. Sellised kohad on näiteks kivihunnikud, vanad vundamendid, oksahunnikud või lauavirnad. Kui aed on korralikult hooldatud, kuid aia taga algab võsa ja oksahunnikud, tasuks ka aiatagune korda teha.
Mõnikord armastavad inimesed laotada tigude või umbrohu vältimiseks aiatagustesse kilet, vanu eterniiditahvleid või muud sellist kraami. Ka sellised maha laotatud asjad on madudele äärmiselt meelepärased ning meelitavad tihti just rästikuid aeda või aia taha elama.»