Valgamaalt leiti üliharuldane kährikseen

Kährikseen Foto: Kuno Kasak

Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia tudeng Kuno Kasak sattus Valgamaal Tõrva linna lähedal metsas Eestis üliharuldase kährikseene peale.

«See on suurepärane!» hüüdis sellest kuuldes seeneteadlane Erast Parmasto.

Tema sõnul on see Eestis kaitset pälvivate liikide seas üks omapärasemaid. Teise kaitsekategooriasse kuuluvat Punase raamatu nimestikus olevat seent peetakse äärmiselt ohustatuks.

Parmasto sõnul on kährikseen Eestis haruldane peamiselt seetõttu, et sobivaid kasvukohti - vähese inimmõjuga ehk kaua häirimata kasvanud väga vanu metsi on vähe ja need on üksteisest eemal.

Kährikseene viljakehad kasvavad suvest sügiseni vanade mändide all või lausa tüve alusel, põhjustades selle puu juurte ja tüve allosa pruunmädanikku.

Viljakeha meenutab pisut ilu- või lillkapsast, on peaaegu kerajas, 10–25 sentimeetrises läbimõõdus ja võib kaaluda ühe või mitu kilo. Eesti rekordiks on 1986. aastal mõõdetud 12,5 kilo. Ühe viljakeha eluiga on tavaliselt vaid mõned nädalad.

«Kährikseeni tuntakse maailmas vähemalt seitse liiki ja neid leidub pea kõigis maailmajagudes. Eestis on ainult üks liik,» märkis Parmasto.

«Nüüdseks on Eestis olnud või on 11 leiukohta, ta kasvab neis aga mõneaastaste vaheaegadega ja vaid 2005. ja 2007. aastal leiti teda kolmes paigas samal aastal. Me ei tea, mitme aasta pärast võib seen samas kohas jälle viljakehasid anda, või mitme aasta pärast võiks teda seal hukkunuks lugeda,» tõdes Parmasto.

Näiteks 1984. aastal leiti kährikseent Akste sipelgakaitsealalt Põlvamaal, see leiukoht hävis aastal 1989. Triigis 2002. aastal kasvanud isend pole end hiljem näidanud, kuid mitmeid uusi leiukohti on juurde tulnud Lahemaalt.

Seda, kas tänavune seenerohke sügis ka haruldusi rohkem välja toonud, on Parmasto sõnul veel vara ütelda. «On, aga mitte erakordselt palju. Pigem esinevad liigid arvukamalt, eksemplari-rohkemalt kui tavaliselt,» ütles mükoloog.