Eesti teadaolevalt vanim valge-toonekurg pesitseb Lääne-Virumaal

Eesti vanim toonekurg pesitseb Lasilas.

FOTO: Riho Marja

Maikuu viimastel päevadel märgati Lääne-Virumaal Lasilas jalarõngaga valge-toonekurge, kel on Matsalu rõngastuskeskuse andmeil käimas 28. kalendriaasta.

Soliidses eas valge-toonekurg on liigikaaslaste seas vanim, kes seni Eesti loodusest leitud on, teatas keskkonnaagentuur. Matsalu rõngastuskeskuse andmetel koorus valge-toonekurg 1988. aastal Jõgevamaal Palamuse külje all Varbevere külas ja rõngastati Tiit Gorinovi poolt sama aasta 11. juulil.

Leitud valge-toonekurg on oma kõrge ea jooksul läbinud märkimisväärse arvu kilomeetrid – aastatel 2001, 2006 ja 2010 märgati teda Iisraeli rannikualal. Eelmainitud vaatlused on kõik tehtud sügisel, mil valge-toonekured Lähis-Ida kaudu oma Aafrika talikorterisse lendavad.

Kuigi valge-toonekurg on inimkaaslejana kergesti vaadeldav liik, pole Matsalu rõngastuskeskusesse Lasilast varem ühtki teadet rõngaga toonekurest tulnud. Seetõttu puuduvad andmed, kui kaua ta seal juba pesitsenud on. Samuti ei ole teada märgatud isendi sugu, kuid paari käitumismaneeri järgi julgevad vaatlejad oletada, et tegu on isalinnuga.

Kaasajal rõngastatakse Eestis üksikuid valge-toonekurgede pesapoegi, kuid näiteks 1980ndatel aastatel rõngastati mitusada poega aastas. Tänaseks on Matsalu rõngastuskeskuse rõngastega märgistatud ligi 5000 valge-toonekurge ning teateid on laekunud on 148 taasleiust. Kaugeimad leiud on Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Zimbabvest.

Euroopa vanima valge-toonekure tiitli saamiseks on Lasila kurel siiski veel pikk tee minna. Teadaolevalt on Euroopa vanim toonekurg leitud Šveitsist, kuid kahjuks surnuna. Leidmise ajal oli tema vanus 39 kalendriaastat.

Rõngaleidudest teatamine on oluline, sest nende abil saadakse palju informatsiooni lindude rändeteedest, rändekiirusest, east, populatsioonide levikust ja lindude käitumisbioloogiast. Seetõttu ootab Matsalu rõngastuskeskus teateid kõigist rõngaleidudest e-mailile matsalu@envir.ee.

Tagasi üles