/nginx/o/2015/06/05/4147405t1h59e4.jpg)
Paljukirutud kormoranid on sel kevadel vallutanud pesitsemiseks Kuressaare jahisadama faarvaatri süvendamisel väljatõstetud pinnasest moodustunud vallid, mida rahvas toonase linnapea järgi ka «Tammkivi kaljudeks» kutsub.
Kormoranid vallutasid Kuressaare jahisadama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Püha viha täis oli Kuressaare jahisadamast merel käiv muusik Meelis Laido. «Tegemist on ju Kuressaare mereväravaga. Praegu sõidad paadiga nagu laudast läbi,» pahandas ta vallidelt leviva haisu üle ajalehes Saarte Hääl. Tema meelest tuleks kiiremas korras midagi ette võtta, sest Hiiumaa lähedal näidati talle laidu, mis muutus aastaga rohelisest laiust täiesti elutuks paigaks.
«Lennuväljalt saab ju linnud paugutamisega eemale peletada. Miks siis siin ei saa?» imestas Laido.
Kormoranipesi on linnast umbes kilomeetri kaugusel meres asuval maatükil sajuti. Igaühes keskmiselt kolm nahkjat poega. Kiire seedimisega kalatoidulised linnud on varem rohelise saarekese halliks muutnud. Samuti levib õhus kirjeldamatu kalahais.
Teisipäeval kirjutas Mati Martinson Sõrve linnublogis, et Kerjul ja Linnusital läbi viidud loendus näitas pesitsevate kormoranide arvu langust. «Kerjul loetlesime 425 kormoranipesa varasema 2000 asemel. Linnusital on koloonia endiselt umbes samas mahus,» ütles Martinson. Linnumees on veendunud, et Kerjul läbiviidud kormoranimunade õlitamisega saavutati see, et linnud kolisid Kuressaare lahe faarvaatri vallidele ringi.
«Kui ühte kohta pikalt tümitada, hakkab see lõpuks mõju avaldama. Niimoodi aeti need kormoranid ka kunagi varem liikvele ja nii nad meile jõudsid,» arvas Martinson, kelle andmetel ei vasta jutud kormoranide konkureerimisest kaluritega tõele.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman ütles, et kormorane on siiani peetud inimpelglikeks lindudeks ja neil ei ole õnnestunud pesitseda kohtades, kus inimesed tihedamini liiguvad. «Sellest lähtuvalt ei ole eriti suur tõenäosus, et kormoranid künnivarestega sarnaselt lossipargi puudele pesitsemiskoloonia rajavad. Küll aga võivad kormoranid koonduda rannikule ja sadamatesse, kui läheduses viibivad suuremad kalaparved,» selgitas ta.