Asustamata paiku leidub Eestis nii mandril kui saartel

Tolkuse raba.

FOTO: Henn Soodla

2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal Eesti territooriumi rahvastikutihedust aluseks võttes leiab inimasustuseta paiku nii mandrilt kui ka saartelt.

Enamik inimasustusest 5 kilomeetri kaugusele jäävatest asustamata punktidest asub loodus- või maastikukaitsealal. Enamikul juhtudel on tegemist soiste aladega, kirjutab Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist Berit Hänilane statistikablogis.

Kus sellised paigad siis asuvad? Kui mõnes maakonnas paiknevad inimesed üsna hajali ja maakonna territooriumil inimasustusest vähemalt 5 kilomeetri kaugusele jäävat asustamata paika ei leidu, siis Harju, Hiiu, Ida-Viru, Lääne, Lääne-Viru ja Tartu maakonnas on selliseid paiku mitu.

Inimasustusest kõige kaugemal asuvad Uhtju saared Lääne-Virumaal, kuhu tavakodanik pääsebki alles juuli teisest poolest. Võrreldes teiste «üksikute paikadega» on Uhtju saarte suvine ilmastik ka kõige päikselisem ja kuivem (keskmine temperatuur 17–18 kraadi, 10–11 tundi päikesepaistet päevas ja vähe sademeid).

Suvine keskmine temperatuur on üle 17 kraadi ka Hiiumaa laidudel, Allirahu laiul Saaremaal ning Soomaal Pärnumaal, kuid viimases paigas on suurem võimalus jääda vihma kätte. 

Inimasustusest kõige kaugemale jäävate paikade leidmiseks on 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel loendatud elukoha punktide ümber moodustatud piirkonnad (Thiesseni polügonid), mille hulgast on välja valitud kõige suurema pindalaga piirkonnad ja uuritud nende piirkondade ristumiskohti. Suurema pindalaga piirkonnad viitavad hõredamale asustusele (eluhoone kohta on rohkem looduslikku pinda) ja seetõttu on selliste piirkondade ristumiskohti nimetatud inimasustusest kõige kaugemale jäävateks paikadeks.

Tagasi üles