/nginx/o/2012/05/08/1093810t1hfb96.jpg)
Juba neljandat korda, 24 Eesti eri paigas toimunud konnatalgute «Konnad teel(t)» käigus päästsid vabatahtlikud 19 185 kahepaikse elu.
Konnatalgutel päästeti ligi 20 000 kahepaikse elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal toimus konnade ränne kahe suurema lainena ning väiksemaid liikumisi täheldati terve aprillikuu jooksul, teatas projekti pressiesindaja.
«Sellel aastal pidid vabatahtlikud konnatalgulised olema eriti vastupidavad. Ränne kestis väga kaua ja mitmel pool Eestis rändasid konnad pisteliselt, mis pani vabatahtlike visaduse proovile,» kirjeldas vabatahtlike olukorda projekti juht Kristiina Kübarsepp. «Õnneks olid inimesed täis indu meie kahepaikseid aidata ja kõik konnatalgulised väärivad väga suurt aplausi,» lisas ta.
Kokku oli vabatahtlikke talgujuhte 32, kes käisid konni päästmas 24 kohas. Kõige suurem oli ränne Võrtsjärve põhjaosas Leie-Oiu vahelisel teelõigul ja Tammikul, kus mõlemas kohas aidati üle tee ligi 4000 kahepaikset. Järgnesid Porkuni, kus sel aastal päästeti rekordilised 2254 konna, Kuremäe, Astangu tänav Tallinnas, Ihaste ning Kiisa talgukohad. Nelja aastaga on kokku päästetud juba üle 63 000 kahepaikse.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) tänab kõiki vabatahtlikke ja hoolivaid inimesi, kes konni abistasid ning andsid teada teelõikudest, mis ristuvad konnade rändeteedega. Kogutud andmetest on abi kahepaiksete kaitse korraldamisel. ELF jätkab saadud rändeinfo läbitöötamist koos maanteeameti ja kahepaiksete ekspertidega.
Projekti «Konnad teel(t)» eesmärk on päästa vabatahtlike talgute käigus kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta. Samuti on eesmärk ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist ja muuta autojuhte hoolivamaks.