Põhjapoolkeral algab homme sügis

Осень.

FOTO: SCANPIX

Homme on sügisene pööripäev ja põhjapoolkerale jõuab sügis.

Astronoomilise sügise algus tähistab lõunapoolkeral aga kevade algust.

Sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 22. või 23. septembril, mil  kogu Maal on öö ja päev võrdse pikkusega ehk 12 tundi.  

Sügisesel pööripäeval lõpeb põhjapoolusel polaarpäev ja algab polaaröö, lõunapoolusel aga algab polaarpäev ja lõppeb polaaröö.

Sügisese pööripäeva kohta käib ütlus, et kust poolt sel päeval tuul puhub, sealt puhub ta kogu sügise ja talve.

Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, mil  nagu ka süsgisesel pööripäeval on kogu Maal päev ja öö 12 tundi.

Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil põhjapoolkeral on pikim päev ja lühim öö, lõunapoolkeral aga pikim öö ja lühim päev.

Talvine pööripäev ehk talvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 21. või 22. detsembril, mil põhjapoolkeral on lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö.

Päikeseseisak ehk solstiitsium leiab aset talvisel ja suvisel pööripäeval. Päikeseseisak on hetk, mil päikeseketta keskpunkt  oma näival aastasel liikumisel  mööda ekliptikat  on taevaekvaatorist kõige kaugemal põhja, umbes 21. juunil või  lõuna pool, umbes 22. detsembril ehk suve-või talvepunktis.

Võrdpäevsus ehk ekvinoktsium leiab aset kevadisel ja sügisesel pööripäeval. Võrdpäevsus on hetk, mil päikeseketta keskpunkt oma näival aastasel liikumisel  mööda ekliptikat  läbib taevaekvaatori ja ekliptika lõikepunkti ehk kevad- ja sügispunkti.

Võrdpäevsuse korral tõuseb Päike täpselt idast ja loojub täpselt läände.

Tagasi üles