Möödunud talve ennustas kõige täpsemini Lelle-Liisu

Lelle Liisu.

FOTO: Toomas Huik

Kõige käredamat talve ennustas mullu oktoobris Maalehes ilmunud artiklis Lelle-Liisu. Ta lubas nii karmi talve, millega eestlased pole harjunud. Püsivat lumekatet ennustas Lelle-Liisu novembri viimasteks või detsembri esimesteks päevadeks.

«Talve jooksul sajab maha mitte küll väga paks, kuid korralik lumi, tuiskusid on parasjagu, mitte vähe ega palju,» ennustas Liisu toona. Jaanuari lõpuks ja veebruari alguseks lubas ta aga käredat pakast – üle 30 kraadi.

Kuuse-Taat ennustas, et novembris on lumi maas ja miinus 5–10 kraadi. Novembri lõpuks lubas ta juba korralikku suusalund. Detsembriks ennustas Kuuse-Taat 8–10-kraadist külma, kuid kuu keskel suurt sula.

«Jõulud võivad isegi mustad olla, tõenäosus on 50:50, siis tasapisi külmeneb ja aastavahetus on taas valge maaga,» pajatas Kuuse-Taat mullu oktoobris. Jaanuariks ja veebruariks ennustas ta külma mitte üle 20 kraadi. Lund aga lubas palju, 20–40 sentimeetrit ning sulama pidi see lõplikult aprilli alguses.

Indrek Hein ennustas mulluse talve eel, et võib-olla novembri keskpaigas tuleb krõbedam külmalaine ja jaanuaris-veebruaris viskab 20 külmakraadi, kuid seda ainult korraks. «Lõuna-Eestis saab suusatada, kuid kesk- ja läänepoolne Eesti kannatab lumepuuduse all,» ütles ta.

Ülo Roosnurme ennustus oli, et õiget külma ei tule. «November on umbes nagu oktoobergi, saame vihma ja lörtsi, jõulud tulevad aga valged,» ei söandanud Roosnurm kaugema aja kohta midagi rohkemat kosta.

Tagasi üles