Alanud on massiline kahepaiksete kevadränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub sel puhul neljandat aastat järjest vabatahtlikke korraldama konnatalguid «Konnad teel(t)», et abistada rändavad kahepaiksed ohutult üle maanteede.
Koos iga-aastase konnarändega algavad ka konnatalgud
«Kolme aasta jooksul, mil me oleme korraldanud aktsiooni «Konnad teel(t)», oleme aru saanud, et Eestis on väga palju loodusest hoolivaid inimesi, kes on valmis ise konnatalguid korraldama. Kuna maanteedel on kevadrände ajal endiselt palju hukkunud kahepaikseid, sõltub praegu paljude konnade ja nende järglaste elu vabatahtlike tegevusest,» ütles talgute projektijuht Kristiina Kübarsepp.
«Konnatalgute korraldamiseks pole palju vabatahtlikke ühte rändekohta tarvis. Juba mõned sõbrad saavad koos ühe õhtuga päästa kuni mitusada konna,» lisas ta pressiteate vahendusel.
Konnatalgute korraldaja peab natuke tundma Eesti kahepaikseid, et neid liigiti määrata, oskama arvestada teeoludega ja liiklusohutusega, et vältida õnnetusi ning jälgima, millal konnad täpselt rändama asuvad. Kuna ilmad on olnud piisavalt soojad, siis ongi enamik kahepaikseid just praegu sigimiskohtadesse teele asunud. Samal ajal võib rändeaeg Eesti eri paigus olla erinev. Vabatahtlikud peavad ilma väga pingsalt jälgima.
Lisaks kahepaiksete üle tee aitamisele toimub sarnaselt eelmiste aastatega ka konnade loendamine liigiti. Kolmel eelmisel aastal päästeti ja loendati kokku ligi 44 000 kahepaikset.
Aktiivsel konnarände perioodil tasub olla ettevaatlik autojuhtidel, kes pimedal ajal liiguvad rändega ristuvatel maanteedel. Tee kõrval helkurvestidega ja pealampidega vabatahtlikke märgates tuleb autojuhil olla väga tähelepanelik ning vajadusel vähendada kiirust. Sobiva ilma korral kestab aktiivne ränne 4–5 ööd.
«Konnad teel(t)» on Eestimaa Looduse Fondi neljandat aastat korraldatav aktsioon, mille eesmärk on pöörata tähelepanu rände ajal maanteedel massiliselt hukkuvatele kahepaiksetele, tõsta inimeste teadlikkust looduses olulist rolli mängivatest kahepaiksetest ning teada saada konnade rändepaikadest terves Eestis. Saadud info aitab teadlastel ja rändeinfospetsialistidel tulevikus paremini planeerida maanteedele vajalikke loomatunneleid.