/nginx/o/2014/12/14/3606213t1h4b31.jpg)
Aastakümneid ja kauemgi kõneainet pakkunud Väikese väina tammi avade rajamise küsimuse on üles võtnud Heiki Hanso, kes vedas ka Orissaare staadionitamme kampaaniat.
Heiki Hanso võttis üles väinatammi avade teema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleskutse tamme avade rajamise toetamiseks tegi Heiki Hanso Facebookis, kus teatas: «Kutsuge sõpru siia (gruppi Väikese Väina Selts – toim) ja alustame tasapisi tegevust –Väiksel väinal oli õigus vabalt voolata ja leian, et see õigus tuleb taastada!» Mainitud grupi lõi Hanso juba 2012. aastal. Eilse seisuga oli sel üle 780 liikme, kirjutab Saarte Hääl.
Saarte Häälele ütles Heiki Hanso, et see probleem on juba rohkem kui sajand vana ja et tal on siiralt kahju, et soovitud tulemust veel saavutatud pole. «Väga naeruväärne kohati ja kahju, et seda teemat on solgutatud edasi-tagasi ja mitte midagi pole sest saanud,» sõnas Hanso.
Praegu on Heiki Hanso sõnul parim aeg küsimusega tegeleda, kuna uue veemajanduskava ettepanekud kuulatakse ära selle aasta sees. «Kogukonna sõnal on väga suur kaal,» märkis ta. Lisaks sellele otsustas Hanso ära oodata valimised, kuna ta ei soovinud, et mõni partei või kandidaat tammiavade teema oma valimisvankri ette rakendaks. Hanso selgitas, et küsimusele tuleb läheneda apoliitiliselt, vabatahtlikku indu üles näidates.
Ühe põhjusena, miks selle küsimusega on vaja tegeleda, tõi Hanso välja, et rannarahvas ei saa Väikese väina ääres traditsioonilist saarlase elu elada, viidates kalade vähesusele. «Fakt on see, et olukord läheb iga aastaga järjest hullemaks – roogu kasvab peale ja sinna koguneb muda,» lisas Hanso. Ta tõi veel välja, et pole seni materjalidest välja lugenud mitte ühtegi argumenti, miks ei peaks väina avama. «Ma arvan, et üks kraav oleks suureks abiks, kaks truupi veel parem ja kolm oleks juba väga lahe,» märkis Hanso.
Viimati kirjutas Saarte Hääl väinatammi avadest pikemalt 2009. aastal seoses Tartu ülikooli Eesti mereinstituudis valminud uuringuga. Selle kokkuvõttes seisab, et avade rajamine töös käsitletud stsenaariumide alusel ei avalda Väikese väina keskkonnaseisundile olulist mõju.
«Ainukese võimaliku positiivse mõjuna märgitakse ära võimaluse tekkimist kalade rändeks väina erinevate osade vahel, mis võib teatud määral soodustada kalavarude taastumist.» Seetõttu ei soovitanudki uurimisrühm tammiavade rajamist töös käsitletud stsenaariumide kohaselt kui rannikumere seisundit parandavat meedet.