Põltsamaal asuva roosiaiandi omanik on pahane Viljandi linna peale, sest aasta jooksul on temalt mitu korda küsitud tuhande roosiistiku hinnapakkumist, kuid ikkagi toob lilled linna konkurent, kes tahab nende eest rohkem raha.
Viljandi parki istutatakse kallima müüja roosid
27. märts 2015, 07:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi vanalinnas kestab praegu kolme pargi korrastamine ning mai lõpuks, kui töö linnale üle antakse, tuleb sinna istutada 998 roosi. Suurem osa neist kogub praegu pottides jõudu kunagise Pirita lillekasvatuse territooriumil, kus nende eest hoolitseb üks Eesti tuntumaid roosikasvatajaid, füüsilisest isikust ettevõtja Rein Joost.
Odavam hind lepingut ei andnud
Samal ajal on Põltsamaa vallas asuva roosiistanduse, osaühingu Eesti Roos omanik Annela Orasi teinud enda sõnul samuti hulga ettevalmistusi, et Viljandile soovitud istikuid müüa, kuid nüüdseks on ta mõistnud, et temalt neid ikkagi ei osteta.
«Keegi pole mulle seda öelnud ja ma olen neid istikuid Viljandile hoidnud,» oli ta pahane. «Minult on tahetud neljal korral hinnapakkumist, aga vastuseks pole tulnud isegi põhjendust, miks minult ei osteta.»
Põhjus, miks on Orasi juhitava firma poole mitmel korral pöördutud, seisneb suure tõenäosusega segaduses ettevõtte ajaloos. Nimelt asutas praegu Eesti Roosi nime kandva roosiaiandi 1996. aastal Rein Joost ning esialgu kandis see Joosti aiandi nime. Seitse aastat tagasi lahkus Joost selle ettevõtte omanike seast ning töötab nüüd üksinda Harjumaal.
«Mulle helistati Viljandist korduvalt ning otsiti Rein Joosti ja tema roose,» meenutas Orasi. «Mul on sama head roosid, sest need ongi alguse saanud Rein Joosti aiandist ja vastavad kõigile kehtivatele nõuetele.»
Hinnapakkumist Eesti Roosilt siiski küsiti ning roosikasvatajate endi Sakalale esitatud andmete kohaselt tegi too Joostist veerandi võrra odavama pakkumise. Rein Joost kinnitas, et tema küsis iga istiku eest kaheksa eurot, Annela Orasi lausus, et tema hind oli kuue euro ringis.
«Mind huvitab väga, kuidas saab linn avalikku raha nii kasutada, et hinnapakkumistest valitakse kallim,» sõnas Orasi.
Roosid ostab ehitaja, mitte linn
Viljandi abilinnapea Malle Vahtra sõnul pole seadust rikutud, sest roose ei osta kasvatajalt linn, vaid osaühing Kivipartner, kellega on sõlmitud parkide uuendamise leping. See, kellelt Kivipartner alltöövõttu ostab, pole aga Vahtra selgitusel linna otsustada. Küll aga tunnistas ta, et linn on soovitanud Kivipartnerile Rein Joosti.
«Kõik linna avalikus ruumis olevad roosid on ostetud Joostilt. Tema pakub lisaks taimedele oskusteavet nende istutamiseks ja kasvatamiseks,» ütles abilinnapea.
Tema sõnul olid Joosti tungivalt soovitanud ka linnas avalikke lillepeenraid hooldava osaühingu Floreas Viljandi haljastuseksperdid. «Kivipartner on meile olnud väga hea partner ja ta võttis meie soovitust kuulda.»
Kivipartneri esindaja Rivo Kaju selgitas, et otsus osta roosid Rein Joostilt sündis siis, kui üheskoos arutati hinna, kvaliteedi ja selle üle, kuidas pargid ühtse terviku moodustaksid. «Hanke tingimustes oli määratud, et need peavad olema Eesti istikud, aga see, kelle käest me tingimustele vastavad istikud ostame, on juba meie enda otsustada,» rääkis Kaju.
Eraldi vaidlus on veel roosisortide müümise juriidiliste õiguste üle. Nimelt on roosidel nagu näiteks muusikapaladel või filmidel autoriõigused. Eesti Roosi esindaja teatel on neli sorti viiest, mis Viljandisse tuuakse, seotud patentidega ning nende müügiks peab müüja sõlmima aretajaga lepingu. Rein Joosti väitel on tema pakutavad sordid aga nii vanad, et neil ei ole enam autoriõigustega seost ja mingeid lepinguid pole ta kellegagi sõlminud.
75-aastane Rein Joost kinnitas, et toob kõik istikud isiklikult kohale ja on nende mahapaneku ajal ka töötajate kõrval. Tema sõnul kulub tuhande roosi peenrasse istutamiseks mitu päeva, sest kaks inimest suudab päevas kvaliteetselt istutada 250 roosi. «Palju sõltub ka sellest, milline muld meid parkides ees ootab ja milline töö seal enne ära on tehtud,» lisas ta.
Ta toob vanalinna viit sorti roose. Kaks sorti on valged, üks punane, üks kollane ja üks roosa. Et rooside tõelist ilu näha, tuleb oodata kolm suve. «Esimesel aastal nad juurduvad, aga osa õitseb ikka ka. Teisel aasta on pilt juba hoopis teine ja kolmandal veel eriti ilus. Mida edasi, seda parem.»
Joosti sõnul on Viljandile 998 roosi kasvatamine küll suur ettevõtmine, aga kaugeltki mitte kõige suurem tema tööde hulgas: aastaid tagasi kasvatas ta Kadrioru parki 5500 roosi.