Soomaa elanike protestid peatasid raied rahvuspargis

Soomaa

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Soomaa rahvuspargi elanike protestide tõttu palus keskkonnaministeerium Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) peatada raietööd rahvuspargis kuni keskkonnaspetsialistid on seal asuvate loodusväärtuste nimekirja kaasajastanud.

«Arvestades elustiku inventuuriandmete aegumist ning lähtudes ettevaatuse printsiibist loodusväärtuste kaitsel, oleme RMK poole pöördunud palvega hoiduda Soomaa rahvuspargi piiranguvööndis raietest kuni oleme inventuuri kaasajastanud,» teatas ministeeriumi asekantsler Marku Lamp vastuseks Soomaa elanike kirjale, milles nood väljendasid muret rahvuspargis tehtavate raietööde üle.

Lampi teatel viidi Soomaa rahvuspargi piiranguvööndis viimane suurem loodusväärtuste inventuur läbi aastatel 1998–2000 seoses kaitsekorralduskava aastateks 2000–2010 koostamisega. «Koostöös keskkonnaameti ja RMK-ga alustataksegi juba käesoleval aastal uue põhjaliku inventuuriga, millega täiendatakse elustikurühmade ja elupaikade andmestikku. Pärast tulemuste analüüsi muudetakse vajadusel kaitseala tsoneeringut ning piiranguid,» kirjutas Lamp Soomaa elanikele.

«Meil on hea meel, et Soomaa väärtused ära hinnatakse ja raied seniks peatatakse, aga me loodame, et tulevikus hinnatakse kõigepealt loodusväärtused ja seejärel otsustatakse raiete lubamise või mittelubamise üle ning see muutub normaalseks praktikaks, mitte ei vaja elanike järelvalvet,» kommenteeris keskkonnaministeeriumi vastust Soomaal Karuskose talu pidav Mariell Jüssi.

Soomaa elanike nimel kõnelev Jüssi ütles, et ministeeriumi kirjast kumab läbi, et keskkonnaministeeriumil ja selle allasutustel puudub tahe metsa väärtuste kaitse eest seista ning kui elanikud ei oleks sekkunud, siis oleks RMK Soomaal raiunud, nagu on tehtud eelmisel aastal. «Kutsume teisi rahvusparkide ja kaitsealade inimesi üles jälgima, mismoodi riik sealseid metsasid majandab,» lausus Jüssi.

Soomaal elav Rait Parts lisas, et «keskkonnaministeeriumi allasutuste töö on põhimõtteliselt vildak ja püksid on majandaja ehk RMK jalas». «Loodusväärtused ei koti kedagi pooltki niipalju, kui metsast saadav papp. Ja see on mu meelest kurjast. Kas ja kuidas sellist praktikat väärata, ei oskagi arvata,» lausus Parts. 

Teise olulise nüansina tõi Parts välja keskkonnaasutuste suutmatuse omavahel tegevusi koordineerida, mistõttu püsib ilma pideva kodanike sekkumiseta reaalne oht, et keskkond saab kahjustatud ka tulevikus. «Kantseliitlikust kirjast kumab sisuliselt läbi tõdemus, et tegelikult ei teata, mida raiutakse,» kommenteeris Parts keskkonnaministeeriumi asekantsleri vastust. 

Möödunud aasta novembris ütles RMK juhatuse liige Tiit Timberg BNS-i küsimustele vastates, et Soomaa  rahvuspargis tegi RMK 2014. aastal hooldusraieid 164 hektaril ja 2015. aastal kavatseb neid teha 137 hektaril. Uuendusraieid Timbergi sõnul 2014. aastal  Soomaal ei tehtud, 2015. aastal kavandab RMK neid teha ühel hektaril.

RMK tegi 2014. aastal rahvusparkides, looduskaitsealadel ja maastikukaitsealadel hooldusraieid 882 hektaril ja 2015. aastal teeb 681 hektaril. Uuendusraied tegi RMK kaitsealadel eelmisel aastal 22 hektaril ja teeb 2015. aastal 107 hektaril. Eesti kaitsealadel 2014-2015 aastatel raiutud metsa müügist teenib RMK kokku umbes 300 000 eurot.

Tagasi üles