Tarvastu kalamees Aivar Kärp leidis reede hommikul mõrdu tühjendades teiste seast 2,7 kilogrammi kaaluva angerja, mis on seni püütud angerjatest raskeim ja ilmselt ka vanim.
Mõrrast tuli välja Võrtsjärve kõige raskem angerjas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kärp läks hommikul kella kaheksa paiku mõrdu välja tõmbama ja saaki hinnates märkas, et üks angerjas on teistest kuidagi suurem. Kui kalad olid koju viidud ja mõõdetud, selgus, et 101 sentimeetri pikkune angerjapurakas kaalub koguni 2730 grammi.
Juba aastaid Võrtsjärve ääres elanud ja kalastamisest elatuva Kärbi sõnul ei ole nii suurt angerjat sealt varem välja tõmmatud. Ta on kuulnud külamehi vahel küll ei tea kui suurtest kaladest rääkivat, aga ametlikke andmeid nende kohta ei ole.
Kõige suurem registreeritud angerjas, mis enne eilset Võrtsjärvest on püütud, oli vaid 400 grammi kergem, kaaludes täpselt 2,3 kilogrammi.
Eelmine rekordkala püüti Aivar Kärbi sõnul kolm või neli aastat tagasi. «See oli juunikuus, aga mis aastal, seda küll meenutada ei suuda,» ütles ta.
Kalamees teatas oma värskelt püütud saagist Võrtsjärve limnoloogiakeskusele. Sealne laborant Meelis Kask sõitis kohale ja veendus, et püütud kala on tõepoolest rekordiline. «See peaks tõesti olema suurim registreeritud angerjas, mis on Võrtsjärvest saadud,» lausus ta.
Kalamees andis elus angerja Meelis Kase kätte, kes toimetas selle Võrtsjärve muuseumi. «Nad ostsid kala ära ja mõtlesid, et panevad kuskile akvaariumisse, et teda pärast uurida,» sõnas Aivar Kärp.
Kask kinnitas, et angerjat ei ostetud pannilepanemiseks, see jääb Võrtsjärve õppekeskuses avatud muuseumis huvilistele vaadata.
Püütud hiidangerjas on tähelepanuväärne veel seetõttu, et tänavu on kalurid mitmel pool kurtnud angerjate vähesuse ja väiksuse üle. Meelis Kask ja Aivar Kärp kinnitasid, et selle kalaliigiga pole Võrtsjärves lood kiita.
«Angerjas on Võrtsjärves peaaegu olematu kala,» sõnas Kärp. Tema kinnitusel on saak vähenenud kümme korda, kuid väga võimalik et rohkemgi. «Teadlased ütlevad, et on kehvad aastad, vesi liiga kõrge ja kõiges on süüdi ilm,» lisas ta.