Mükoloog Anu Kollomi sõnul on kõige kindlamad leiukohad seenelistele ikka palumännikud ja nõmmemetsad.
Rohtunud metsades leidub alati vähem seeni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Soodes ja märja pinnasega metsades, kus rohi hästi kasvab, on alati seeni vähem, kuid samas jälle kuivemates rabastunud metsades võib seeni olla palju,» selgitas Kollom, kirjutas Õhtuleht.
Põhja-Eestis olevat praegu veel seeni vähem kui Lõuna-Eestis, kuid sealgi oleneb väga kohast. Millega seda seletada, et osas paikades seeni rohkelt leidub ja teistes üldse mitte, Kollomi seletada ei oska.
Tähelepanuväärne olevat tänavu ka see, et osas metsades leidub peamiselt ainult ühte liiki seeni, näiteks väga head söögiseent harilikku kivipuravikku.