/nginx/o/2013/10/04/2469293t1h344d.jpg)
Keskkonnaameti põhjendused Nõmmeveski hüdroelektrijaama taastamiseks esitatud taotluse osaliselt rahuldamata jätmiseks ei ole piisavad, kuna looduskaitseseadus ei keela purunenud paisu taastamist, leidis riigikohu kolmapäeval AS-i Veejaam kaasust lahendades.
Harjumaal Nõmmeveski külas asuvad paisu ja endise hüdroelektrijaama rajatised. AS Veejaam soovis taastada hüdroelektrijaama koos kalapääsu rajamisega ja esitas keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse.
Keskkonnaamet jättis taotluse esialgu läbi vaatamata, kuid pärast kohtuvaidlust rahuldas keskkonnaamet vee erikasutusloa taotluse osaliselt. Loamenetluse kestel purunesid tõusuvee ja jääsurve tõttu paisu konstruktsioonid. Selle tulemusel veetase paisjärves alanes ning paisutus sisuliselt lakkas eksisteerimast. Keskkonnaamet oli seisukohal, et pärast avariid on toimunud vee-elustikule soodsad muutused ning paisutuse taastamine oleks vastuolus loodus-kaitseseadusega, mis keelab lõhe kudemis- ja elupaigas halvendada kalade olukorda.
AS Veejaam esitas halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas taotluse osalise rahuldamata jätmise. Riigikohus leidis kolmapäeval, et seadus ei keela paisu rekonstrueerimist, kui see on vajalik avarii tagajärgede likvideerimiseks. Loa andmisel tuleb kaaluda ja võimaluse korral tasakaalustada kaebaja huvi ettevõtluse alustamise vastu ja avalikku huvi keskkonna kaitseks.
Lisaks asus Riigikohus seisukohale, et kuigi õigusaktid ei välista iseenesest loataotluse osalist rahuldamist, tuleb taotleja enne taotluse osalist rahuldamist ära kuulata. Praeguses olukorras oli selge, et taotleja eelistas loa andmata jätmist selle osalisele rahuldamisele. Seetõttu ei olnud taotluse osaline rahuldamine õiguspärane.
Seega jättis riigikohus keskkonnaameti kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt oma otsuse põhjendustele.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)