Uuest nädalast külvatakse loodusesse metsloomade vaktsineerimispakette

Vaktsineerimispala leidmisel tuleks see jätta puutumata.

FOTO: Veterinaar- ja toiduamet

Takistamaks marutaudi levikut ja kaitsmaks koduloomi ja inimest marutaudi nakatumise eest viib veterinaar- ja toiduamet 13. septembrist vähemalt 8. oktoobrini läbi rebaste ja kährikute suukaudse vaktsineerimiskampaania kogu Eesti territooriumil.

Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast ja Saaremaast ning liigutakse edasi läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini, teatas amet.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin.

Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil.  Külvamist ei teostata  linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, selleks, et tagada piisav nähtavus. 

Vaktsineerimisprogramm on senini andnud häid tulemusi. 2009. aasta vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 88 protsenti sihtgrupi loomadest.

Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudis loomade arv. 2008 aastal avastati kolm marutaudijuhtumit. 2008. aasta märtsikuust kuni senini on leitud marutaudi kolmel rebasel;  juhtumid leidsid aset 2009. aasta suvekuudel Põlva-ja Võrumaal Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses.

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Alates 2006. aastast vaktsineeritakse kogu Eesti territoorium kaks korda aastas- kevadel ja sügisel.

Vaktsineerimiskampaaniaid jätkatakse vähemalt seni, kuni vaktsineeritaval alalei avastata kahe aasta jooksul ühtki marutaudijuhtumit. Kaitsmaks riiki marutaudi taasnakatumise eest, tuleb vaktsineerimist hiljem jätkata riigipiirist 30-50 km raadiuses.

Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid.

Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga.

2007 aastal diagnoositi kokku üle Eesti 4 marutaudijuhtumit, neist 2 kodu- ja 2 metsloomadel. 

2006. aastal avastati marutaud 114 loomal. Eelnevatel aastakümnetel on Eestis leitud keskmisel mõnisada marutaudijuhtumit aastas, 2003 aastal aga diagnoositi haigust rohkem kui kaheksasajal loomal.

Veterinaar- ja toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassidel ja koertel regulaarselt, sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist kuni kaheaastase vahega, saaks teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Tagasi üles