Pärnus arutatakse Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise küsimusi

Narva veehoidla.

FOTO: Õhtuleht

Neljapäevast, 9.-10. septembrini toimub Pärnus Eesti-Vene valitsustevahelise piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni 13. istung, kus arutatakse Narva jõe ja Peipsi järve vesikonna veemajandust ja veekogude ökoloogilist seisundit, seireprogrammide käiku ja Narva veehoidlaga seotud küsimusi.

«Piirkonna veemajandus on stabiilne, ka veekogude seisund pole oluliselt muutunud, kuid tähelepanu tuleb pöörata lähiaastatel tekkida võivatele muutustele,» märkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv ministeeriumi pressiesindaja teatel.

«Tänavuse aasta mõnevõrra erandlikud tingimused, nagu näiteks kõrge veetase, kõrge vee- ja õhutemperatuur ning intensiivne päikesekiirgus näitavad, et välistegurid võivad hakata veekogude seisundit senisest rohkem mõjutama ja selleks tuleb valmistuda.»

Tavapärasest rohkem keskendub komisjon seekord Narva veehoidlaga seonduvale, sest viimasel ajal nn ujuvsaartega kaasnenud veemajandusprobleemid nõuavad kiiret lahendust.

Delegatsioonide koosseisus on Eesti ja Venemaa loodepiirkonna juhtivad veemajandusametnikud, energiaettevõtete, piirivalve ja välisteenistuste esindajad. Eesti delegatsiooni juhib komisjoni kaasesimees, keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus, Venemaa Föderatsiooni delegatsiooni komisjoni kaasesimees on föderaalse veeressursside agentuuri juht Marina Seliverstova.

Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon moodustati 1997. aastal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel samal aastal sõlmitud piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel.

Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, korraldab pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlustamist, avardab mõlema poole teadus- ja avalike organisatsioonide koostöövõimalusi ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu.

Tagasi üles