/nginx/o/2011/02/18/518654t1h229e.jpg)
Ilmateenistuse kuuprognoosi kohaselt tuleb veebruar tõenäoliselt paljude aastate keskmisest soojem, ehkki kuu lõpus on oodata ka lühiajalisi, ent see-eest järske külmalaineid.
Veebruari lõpp tõotab tuua järske külmalaineid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi tervikuna tuleb veebruar tõenäoliselt keskmisest soojem, võib kuu keskmine õhutemperatuur mõnel pool ka normilähedaseks kujuneda, juhul kui arktiline külm tungib veebruari viimases kolmandikus saabuvate külmalainetega jõuliselt Läänemere äärde. Tavaliselt on keskmine õhutemperatuur veebruaris vahemikus 1,8–6 külmakraadi.
Sademeid tuleb veebruaris normi piires ehk vahemikus 26–43 millimeetrit, kohati ka enam, selgub kuuprognoosist.
Ilmateenistuse andmetel on ilm kuni neljapäevani võrdlemisi stabiilne ja nõrgeneva madalrõhkkonna tingimustes tuleb vaid üksikuid lumehooge. Õhutemperatuur on valdavalt miinuspoolel ning võib langeda mõnel ööl selgineva taeva all paiguti ka alla 10 külmakraadi.
Alates reedest jõuab Skandinaavia põhjaossa mitu aktiivset tsüklonit, mis jätkavad teed ida-kagu suunas. Madalrõhkkonna servaalal sajab Eestis aeg-ajalt lund ja lörtsi ning puhub tugev läänekaare tuul. Vahepeal läheb ilm sulale, sekka tuleb ka vihma ja on jäidet. Ilm on muutlik ka pärast 10. veebruari.
Kuu keskpaiku kandub tsüklonite trajektoor põhja poole ja nende mõju Läänemere ümbrusele ei ole nii tugev. Sademeid on tõenäoliselt vähem ja läänekaare tuul on nõrgem. Õhutemperatuuri foon on valdavalt null kraadi ümbruses.
20. veebruari paiku ning ka kuu viimasel kolmandikul on ilm taas heitlikum. Tsüklonid võivad jälle Skandinaavia põhjatipust Eesti vahetusse lähedusse tungida ning neis tingimustes vaheldub pehme talveilm lühiajaliste järskude külmalainetega, märgib ilmateenistus veebruari prognoosis.