Saare maavalitsuse nõunik Leo Filippov leiab, et tuleks uuesti tõstatada mõni aasta tagasi arutlusel olnud teema muutmaks Saare maakond jõevähi kaitsealaks.
Toimiv kaitseala päästaks Saaremaa jõevähid hävimisest
1. september 2010, 07:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See oli meil vähikasvatajatega läbi räägitud teema ja sellel ajal tunnetasime, et kõige reaalsem kaitse meie jõevähi asurkonnale olekski kaitseala moodustamine,» rääkis Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik Filippov Meie Maale.
Tema sõnul oleks kaitsealaga suudetud ennetada Riksu jões ja järves varitsevat vähikatku ohtu, kuna kaitsealaks kuulutamine võimaldab rangemat kontrollimis- ja jälgimismeetmete rakendamist.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kommenteeris seda teemal lühidalt: «Kaitseala tegemine – nimi on küll kõlav, aga mis see praktikas juurde annab, see on tõeline küsimus.»
Tamkivi rääkis, et jõevähkide kaitsmisega on kogu aeg tegeletud, näiteks püügipiirangutega ja kindlasti käib kaitsetegevus ka edaspidi. Tema sõnul ministeeriumis seda teemat uuesti üles võetud ei ole ning tema ei leia selleks ka vajadust.
Filippov ministriga ei nõustunud, tema arvates on jõevähkide kaitseks tehtud liiga vähe. «Jõevähid ei ole ju kaitstud. Seadus küll ütleb, et ei tohi elusaid signaalvähke tuua, aga see on ju Riksu jõkke ometi toodud. Tähendab, seadus ei tööta ja siis võib küsida, miks seadus ei tööta,» lausus Filippov.