Mitmed arvutused näitavad külma ilma tulekut, järgmisel nädalal peaks meil valitsema pehme, kuid miinuskraadidega talveilm.
Uus nädal toob pehme talveilma
Ka mullu andis talve oodata, kuid 12. jaanuaril meelitas itta lahkunud tsüklon põhjalaiuste külma õhu kohale ning paarinädalane talv tõi isegi mõned pakaseööd. Seal, kus külm valitses koos vinge kirde või kagutuulega, oli vahel päikselist päeva üsna raske taluda, kirjutab sünoptik Merike Merilain nädala ilmaprognoosis.
Juba mõnda aega pakuvad pikemalt ette arvutatud ilmamudelid igasuguste arengute vahel ka ilmamustrit, mis sarnaneb mullusega. Et tsüklonite külaskäigud katkevad 20. jaanuari paiku ja nende järel tekib Skandinaavial külm kõrgrõhukese, mis sunnib õhuvoolu põhja- ja kirdesse pöörduma. Ka NAO indeks kaldub positiivsetelt näitudelt miinuspoolele, seega on mitu arvutust koos külma tulekut tõestamas.
Reedene ja laupäevane tormilähedane ilm Norra merelt üle Skandinaavia ja Soome tõttava Hermanni-nimelise tsükloni servas möödunud tormidega võrreldes erilist põnevust ei paku. Tsüklon läheb tavalist hääbumise rada ja meie rannikuvetes võib see pakkuda veidi närvikõdi iiliti üle 20 m/s ulatuva edela- läänetuule näol. Meretase hirmutama ei hakka.
Sulailma ja sajuga ning sellega kaasneva libedusega peaksime harjunud olema.
Pühapäeva õhtuks võib Skandinaavial kujunev kõrgrõhukese end juba ilmakaartidel näidata. Selle kohest rünnakut meie mail näib takistavat Läänemere veel soojade vete (veetemperatuur +5 kraadi) kohal kujunev osatsüklon. Sellest tsüklonist saab ehk ka lumeabi, mida meist mööduv Hermann vist ei paku, pigem kahandab niigi kokkuvajunud lumikatte õige õhukeseks.
Pehme, kuid siiski miinuspoolel talveilm näib püsivat vähemalt nädala. Kas seejärel taastub kiire edelavool uue tsüklonite seeriaga või on siia-sinna viskleval talvel midagi muud varuks, tuleb valvel olla.
Aga iga lumine päev toob valgust juurde ja küünlapäev polegi enam kaugel. Siis on juba päikesest natuke rõõmu ja sooja loota.