Maanteeamet: teavitamise süsteem ei ole täiuslik
14. jaanuar 2015, 16:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteedele ootamatult tekkivatest ohtudest liiklejatele teatamine on suur väljakutse ning Eestis olev süsteem pole veel täiuslik, tõdes maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus Postimehele.
Kuidas maanteeamet hindab praegust teavituse süsteemi, mille abil liiklejaid rasketest teeoludest, näiteks tänase puhul ootamatult tekkinud libeduse eest hoiatada?
Maanteeameti liiklejate teavitamise süsteem töötab valdavalt tõhusalt. Liiklejaid hoitakse teeoludega kursis meedia ja interneti vahendusel.
Igapäevaselt annab Maanteeameti ülevaate teeoludest nii varahommikuti kui ka päeva teises osas. Täna hommikul teavitasime ka libedate lõikude esinemisest. Oleme nõus, et teavitamise süsteem ei ole veel täiuslik ja seda just väga ootamatult tekkivate ohtude korral.
Täna hommikul toimus Põhja-Eestis kiire märja teepinna jahtumine seoses pilvkatte hõrenemisega. Info libedusest ei jõua piisavalt kiiresti igalt poolt teehooldajani, et vältida täielikult selliseid olukordi. Liiklejad annavad väga aktiivselt teada ohtudest maanteeinfokeskuse telefonile 1510, kes annab ohuteabe koheselt edasi teehooldajatele. Soovitame juba teel olles kasutada mobiilseid rakendusi nagu Waze ja Google maps, kuhu tekivad liiklejate osalusel väga operatiivselt hoiatused erinevatest teel valitsevatest ohtudest ja takistustest.
Praegu saavad huvilised vaadata infot kodulehelt või mobiiltelefonist, samuti loetakse raadios ette. Kas peate seda piisavaks/täiuslikuks või võiks mõni võimalus veel olla? Milline oleks teie hinnangul ideaalne olukord, kuidas saaks liiklejaid ootamatust libedusest veelgi paremini teavitada?
Ootamatutest, lühikesel teelõigul esinevatest ohtudest teavitamine on meile suur väljakutse. Kõikide liiklejate kiireks teavitamiseks vajaksime sadu muutuvteabega elektroonilisi liiklusmärke, mis on väga kulukas lahendus. Maanteeameti eesmärk on saada hoiatus teel liikuvale juhile võimalikult kiiresti, selleks oleme seadnud eesmärgi hoiatuse vahendamiseks suuremate mobiilsete rakendustes nagu Waze ja Google kaudu. Näeme kasulikuna ka elektroonsete hoiatusmärkide paigaldamist, aga seda eelkõige kõige suurema tähtsusega maanteelõikudele.
Mistahes teavitusvahendid ei taga aga kunagi täielikku ohutust, juhid peavad jälgima teeolusid ja liiklema suure ettevaatlikkusega libeduse korral. Libedusest hoiatamine ei hoia ära kõiki õnnetusi, aga vähendab riske tuntavalt.
Mujal riikides on kiirteede ääres tihti elektroonilised liiklusmärgid, kuhu saab vastavalt vajadusele erinevat infot kuvada. Eestis on neid vist vaid mõned üksikud. Kas neid võiks olla rohkem? Mis see maksma läheks?
Jah, paljudes riikides on kasutusel liikluse juhtimiseks ja hoiatamiseks süsteeme, mis kasutavad ka elektroonseid liiklusmärke. Eestis on vaid mõned sellised liiklusmärgid, kuna nende maksumus on väga kõrge.
Näeme teede ohutumaks muutmisel ka selliste märkide lisamist, seda vastavalt oma rahalistele võimalustele.
Et aimu saada, toon välja ühe märgi orienteeruva maksumuse. Ühe muutuva teabega märgi hind on orienteeruvalt 7000 eurot, tabloodel üle 10 000. Sellele summale lisanduvad veel liitumine elektriga, elektri-, tarkvara- ja muud ülalpidamiskulud.