Kliimateadlane Ain Kallis tõdeb, et tänavu sügistalvel on ilm käitunud tõepoolest ettearvamatult ning olukord, kus jaanuaris sajab ühtäkki paksu vihma ja puhub tugev tuul, on küllaltki ebatavaline.
Klimatoloog temperatuuri kõikumisest: selline ilm sarnaneb 2005. aastale
Kallis tõi välja, et pea igapäevaselt plusspoolelt miinuspoolele kõikunud temperatuur ei ole kuigi tavaline, kuid iseloomustab alanud aastal kogu Põhja-Euroopa piirkonda.
Sarnaneb 2005. aastale
Kallise sõnul sarnaneb aasta alguse «külmetab-sulatab ilm» vägagi kümne aasta tagusele, 2005. aasta algusele. «Kui tugevad tuuled õiges suunas puhuvad, võib sellist veetõusu oodata ka tänavu,» sõnas Kallis Postimehele kümne aasta tagusele jaanuaritormile viidates.
«Ega see tavaline pole, et ühel hetkel sajab vihma ja siis puhub tugev tuul. Tavaline on see, kui detsembris tuleb püsiv lumekate ja see kestab. Sellised vihmasajused ilmad ei ole sugugi tavapärased, aga pole ka väga eriskummalised. Selliseid talve alguseid on olnud küll, aga keskmiselt on külmem,» kommenteeris ta aasta alguse ilma. Näiteks tõi ta välja, et jaanuari esimese kümne päeva keskmine temperatuur on normist ligi 2,5 kraadi võrra soojem.
Ettearvamatud tsüklonid
Kallis nõustus, et tänavusele talvele on värvi andnud ka tsüklonid, mis väga ettearvamatult käituvad. Nii on mõnigi kord lubatud tormituul oluliselt tagasihoidlikumaks jäänud. «Tõepoolest, tsüklonid on olnud lausa seeriatena, nii et vahel võib lausa neli tükki olla ühes reas näiteks Islandi poolt meie poolt tulemas. Paar päeva on hingetõmbe aega ja juba jõuab järgmine kohale,» märks ta.
Kallise sõnul on tsüklonite teekondi aga keeruline mõistatada, sest nagu ütlevad sünoptikud, oleneb see tsükloni iseloomust. «Tsüklonid käituvad väga sageli nagu elusolendid – nad püüavad igati tekitada peavalu sünoptikutele, kes siis peavad arvama, mida tsüklonid kaasa toovad.»