/nginx/o/2014/12/31/3646405t1hdc96.png)
Lumiseim aastavahetus oli Eestis 2010/2011 aastal, mil mitmes paigas mõõdeti viimase 50 aasta kõige paksem lumekiht, selgub ilmateenistuse analüüsist. Täiesti lumevabasid aastavahetusi on olnud selle aja jooksul kaks.
Vaata, millised on olnud Eestis lumiseimad aastavahetused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
31. detsembril 2010 mõõdeti Kuusikul 75 cm paksune kiht valget katet. Rekordiline kogus lund oli siis ka enamikus teistes mõõtejaamades, suurema lumekogusega paistavad nende hulgast silma Sämi (73 cm), Massumõisa ja Tahkuse (65 cm), Väike-Maarja (64 cm) vaatluskohad.
Vilsandil oli võrreldavate aastate lumerohkeim aastavahetus neli aastat varem, sealne rekord 34 cm pärineb 1996. aasta 31. detsembrist.
Läbi aastate kõige tagasihoidlikuma lumekogusega on pidanud leppima Sõrve, kus lume rekordpaksus on vaid 18 cm (2009. aastal).
Kõige kauem on lumepaksuse rekord püsinud Kunda linnas, kus mõõdeti 33 sentimeetrine lumekiht 1965. aastal, Narva rekordlume andmed on püsinud 1981. aastast (39 cm).
Kogu Eesti on täiesti lumetult aastat vahetanud mullu (2013/14) ning 1972/1973, mil lund polnud Eesti üheski ilmateenistuse vaatluskohas. Lumetuid aastavahetusi on viimase 50 aasta jooksul mõõdetud veel kõige sagedamini Sõrves (24 korral), Vilsandil (21 korral), Kihnus, Ruhnus (20 aastat).