/nginx/o/2014/12/20/3624379t1hba24.jpg)
Liblikauurijad panid Saaremaal Kogulas elavale haruldasele pisiliblikale, keda mujal maailmas ilmselt enam ei leidu, eestikeelseks nimeks Alpi-tumekoi.
Haruldane liblikas sai eestikeelse nime
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti pisiliblikate uurija Urmas Jürivete sõnul lähtuti nime panekul sellest, et esmakordselt kirjeldati liblikat, kelle ladinakeelne nimi on Scythris penicillata, 1900. aastal Prantsusmaa Alpides. Sugukonna nimeks sai tumekoi, sest kõik Eestis elutsevad Scythris’e liigid on tumedat tooni, kirjutab Saarte Hääl.
Saaremaal Kogulas avastasid selle pisikese pronksjaspruuni umbes 9-millimeetrise tiibade siruulatusega putuka Soome liblikateadlased 1994. aastal. Mis liiki liblikaga tegu, aitas viimaks tuvastada rootsi lepidopteroloog Bengt Bengtsson.
Oli ju esmakordselt 1900. aastal kirjeldatud liigi elupaik Alpides inimtegevuse tõttu sedavõrd muutunud, et hiljem liblikat enam ei leitud.
Tartu ülikooli Pärnu kolledži teadur Mati Kose arvas, et hoopis paremini sobinuks Alpides välja suretatud putuka eestikeelseks nimeks Eesti, Saaremaa või toredasti kõlav Kogula koi.
Jürivete leidis aga, et see oleks põhimõtteliselt vale. «Saaremaa on tore paik küll, aga nii neid asju siiski teha ei saa,» lausus Jürivete, lisades, et nimepanekul on oma reeglid, aluseks võetakse näiteks liblika algne leiukoht või toidutaim.
Kuna liigi määramisega oli suuri raskusi, tundis Mati Kose huvi, kas tehti ka geneetilised analüüsid: «Äkki ongi senitundmatu liik või alamliik Kogula koi, mitte Alpi koi?»
Saarte Hääle küsimusele, kas võib täie kindlusega väita, et tegemist on Scythris penicillata’ga, vastas Jürivete: «Praegu peame me tähtsamaks selle putuka kaitset kui väljaselgitamist, kellega tegemist on. Meil on praegu olemas ainult valmik, mille järgi tundub, et peaks olema sama liik, aga ei ole välistatud, et on ka teine. Eesti on aga endeemsuse jaoks natuke liiga väike maa.»
Detsembri alguses valmis Eestimaa looduse fondi (ELF) ja lepidopteroloogide koostöös annetuskaart väärtusega 5 või 10 eurot, mille tulu läheb alpi-tumekoi kaitse toetuseks. Kahe nädalaga on kogutud juba ligi 300 eurot.
Vabatahtliku kunstniku Maria Karolini illustreeritud annetuskaarte saab osta Tartu loodusmajast ja ELF-i kontorist või tellida posti teel veebileheltwww.elfond.ee/annetuskaart.