Video: ära mine nõrgale jääle!

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalamehed Pärnu jõe nõrgal jääl.
Kalamehed Pärnu jõe nõrgal jääl. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Paari päevaga on päästjad saanud mitmel pool Eestis juba mitu väljakutset nõrgal jääl lustivate laste kohta, mistõttu on päästeamet korduvalt edastanud meedia vahendusel hoiatusi jäälemineku ohtlikkusest.

Lisaks lastele on tulnud teateid oma elu ohtu seadnud täiskasvanutest, kes nõrgal jääl kala püüavad.

Viimaste päevade külmakraadid ei ole jõudnud veekogude jääkatet piisavalt tugevaks muuta. Jääst läbi vajumisel võib inimene uppuda vaatamata ujumisoskusele, kuna külm vesi halvab tegutsemisvõime mõne minutiga ja kõige ohtlikumaks võib nõrk jää kujuneda just uudishimulikele lastele.

Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints tuletab meelde, et täiskasvanud peavad lastele seletama, miks nõrgale jääle minek on eluohtlik ning olema ka enda õige käitumisega eeskujuks. «Samuti ei tohi eluga riskida kalamehed, kes tihtipeale lähevad jääle kalastama enne kui jääkate on turvalise paksusega,» täiendas Ints ja lisas, et sellist tegevust näevad pealt ju ka lapsed.

Päästeamet palub inimestel olla tähelepanelik ja inimesi nõrgal jääl nähes peaks paluma neil sealt viivitamatult lahkuda. Meeles peab pidama, et nõrgale jääle sellest läbi vajunud inimest päästma minnes võib tõsisesse ohtu seada ka enda elu. Jääl juhtunud õnnetust nähes tuleb helistada viivitamatult hädaabinumbril 112.

Paksem ja turvalisem jää tekib alles pärast mitmenädalast külma ilma ja jääle võib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.

Päästeamet on veebilehel veeohutus.ee kokku pannud põhjaliku infomaterjali, mida talvise veeohutuse puhul silmas pidada ja kuidas jääl käituda.

Tagasi üles