:format(webp)/nginx/o/2014/09/10/3337467t1h1cb6.jpg)
Saaremaal Uudepanga lahe äärselt rannaribalt leiti kaks nädalat tagasi üheksa uppunud metssiga, kelle korjused on jahimehed nüüdseks ära koristanud.
Saaremaa rannikul uppus metsseakari
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihelkonna jahimeeste seltsi juhatuse esimees Tormis Lepik ütles, et nende kandis on varem leitud küll üksikuid uppunud metsloomi, kuid mitte kunagi uppunud karja. Seakarjas oli lisaks emisele kaks kesikut ja kuus põrsast, kirjutab Saarte Hääl.
Veterinaarameti võetud seakatkuproovid osutusid negatiivseteks. Tormis Lepik rääkis, et erinevalt põdrast ja hirvest on metssiga oma lühikese kaela tõttu kehv ujuja. «Kui laine vastu nina lööb, nii ta upub,» sõnas Lepik, kelle hinnangul võis seakarja uppumise taga olla hunt. «Keegi pidi sead merre ajama ja see võis olla hunt,» pakkus Tormis Lepik.
Jahindusspetsialist Kaarel Rohu sõnul pole temani varem sellist infot, nagu oleks Eestis kusagilt rannikult uppunud seakari leitud, jõudnud. Küll on karju saanud hukka jõe ületamisel, kuna nad ei suuda ennast kaldale jõudes jää peale vinnata.
Kõnealuse juhtumi puhul ei pea Kaarel Roht siiski uppumise põhjuseks sigade hirmu huntide ees. Hundi eest põgenedes võisid nad ju vette joosta, kuid vaevalt hirm neid ulgumerele ajaks, märkis ta. Nii hundid kui ka jahikoerad on ulukeid hirmutanud küll jõkke ja järve, aga lõputule veeväljale loom ilmselt niisama lihtsalt ei lähe.
Suurte teadmistega jahindusspetsialist tunnistas ka, et seni, kuni ta pole sündmuskohta oma silmaga näinud, võib tema jutt olla lihtsalt soolapuhumine. Näiteks tuleb seakarja merele minek kõne alla juhul, kui lähedal paistab mõni laid. «Sel juhul võisid nad tont teab kus ära uppuda ja meri tõi nad lihtsalt kaldale,» lausus Kaarel Roht.