Kui Viljandi vanalinnas Lossi tänaval Väikest Õllepoodi pidavad Annika ja Timo Kirsimäe oktoobri lõpul poeakna ette esimesed kanarbikutaimed istutasid, ei osanud nad arvatagi, et saavad sedasama veel mitu korda teha.
Viljandis tegutses kindla käekirjaga kanarbikuvaras
25. november 2014, 07:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanarbikuvarguste kronoloogia sai alguse oktoobri viimasel päeval, mil abielupaar avastas poodi avades, et kolmest eelmisel päeval istutatud kanarbikutaimest üks oli kaduma läinud. Annika Kirsimäe sõnul olid lilli ümbritsevad kivid tühjaks jäänud koha peale ilusasti tagasi pandud. Poepidajad asendasid varastatud taime uuega.
3. novembril kauplust avades avastasid nad juba järgmise kanarbikutaime kadumise. 6. novembril, kui Kirsimäed polnud jõudud veel viimati varastatud taime uuega asendada, oli juba kolmaski kanarbik jalad alla võtnud. Botaanikahuviline pikanäpumees oli siis Kirsimäede üllatuseks ka ühe taime asukohta lillepotis muutnud ning nagu eelmistel kordadel kivikesed tühja koha peale sättinud.
Kõik vargused üles pildistanud õllepoodnikud tunnistasid, et kanarbike kadumine tegi esialgu ikka tigedaks küll. «Mõte oli needki, mis alles olid jäänud, üles võtta,» tunnistas Annika Kirsimäe. Seda enam et nad ei suutnud välja mõelda, miks varas just kanarbikutaimi ihaldas – nende kõrval seisis veel teist sorti istikuid, mida ei olnud kordagi puututud.
7. novembril, kui minema oli viidud ka viimane potti jäänud kanarbik, otsustasid Kirsimäed ainuüksi sportlikust huvist uue taime asemele osta. Seekord panid nad poodi üles valvekaamera, millega taimevarast tabada. Timo Kirsimäe nentis, et Lossi tänaval pole ühtegi avalikku kaamerat, mis hoiaks vanalinnas toimetajatel silma peal.
Kui nad 18. novembril Marcuse lillepoest viimase seal müügil oleva kanarbikutaime ostsid, kuulsid nad, et ka lillepoe ette potti pandud kanarbikku oli novembris sama saatus tabanud. Seda küll vaid ühel korral.
Lillepoe müüja Mai Lindemann tõdes, et oli novembri algul istutanud kanarbikutaimi ja üks neist oli kohe järgmiseks päevaks kadunud.
Kui suvel läks lillepoe eest mitmesuguseid taimi kaduma küll ja küll, siis üksiku kanarbikutaime vargus üllatas ka Lindemanni. Kanarbiku müügihooaeg on nüüdseks läbi, sest need taimed on Saksamaa kasvandustest otsa saanud. Lillepoe müüja ütles, et kanarbik ongi rohkem talvekaunistus, mis kevadeks ära vajub. Kui muidu oli taime hinnaks umbes neli eurot, siis müügihooaja lõpus kerkis see kahekordseks.