Palavad suveilmad on Eestisse toonud putukaid, keda tavaliselt siin näha ei ole. Teadlase sõnul oleks võinud põnevaid külalisi olla veelgi rohkem.
Kuum suvi toob Eestisse «turiste» loomamaailmast
15. august 2010, 21:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli zooloogia instituudi entomoloogi Mati Martini sõnul olid temal omad põhjused, miks palava suveilma üle rõõmu tunda. Nimelt lootis teadlane, et soojad õhuvoolud lõunast toovad Eestisse põnevaid külalisi putukamaailmast.
Päris pettuma Martinil siiski pole pidanud. Saaremaalt ja Läänerannikult on sel suvel püütud rändtirtse, kes on Maarjamaale sattunud just tänu soojadele õhumassidele.
Ohtlikumaid uudiseid tuli Saaremaalt, kust püüti meie vete jaoks võõras signaalvähk, mis siinseid vähivarusid ohustab.
Martini sõnul on rändtirts ja signaalvähk head näited võõrliigi ja juhusliku sisserändaja erinevustest.
«Võõrliigiks on selline liik, kes tuuakse sisse või satub siia ise ning jääb siia ka elama. Juhuslikud külalised tekitavad siin küll elevust, kuid talve saabudes nad surevad,» selgitas Martin.
Signaalvähk on tema sõnul just selline liik. Martini sõnul on neid isendeid varem müüdud ka Eestis poodides ning loodussõbrad võisid neid ise vabadusse lasta. «Inimene võib arvata, et teeb head, kui laseb vähi vabadusse, kuid selle tagajärjed on katastroofilised. Tihti on tegemist kontrollimatute liikidega, kellel ei ole siin looduslikke vaenlase. Signaalvähk on lisaks väga vastuvõtlik vähikatku suhtes, ehkki ta ise sellesse ei sure,» rõhutas teadlane.
Rändrohutirtsu Eestisse sattumisse võib tema sõnul suhtuda aga rahulikult. Tohututeks pilvedeks kogunevad rändtirtsud kanduvad siia soodsate õhuvoolude korral. Talve saabudes aga nad surevad.
Tavaliselt võib Martini sõnul Eestisse suvetuultega sattuvate «külaliste» arvu üles lugeda kahe käe sõrmedel.
«Mina lootsin et lõunamaa liike tuleb rohkem, sest tingimsed selleks olid soodsad. See on natuke pettumus, sest lõunatuul puhus mitu nädalat Musta mere äärest ja ei toonud midagi kaasa. Ilmselt ei ole ka seal ilmastik hea,» tõdeb teadlane, kelle sõnul on lisaks sel suvel märgatud Eestis reseeda liblikat ning koolibrid meenutavat liblikat päevasuru.
Võõrliikidest on tema sõnul end Eestis sisse seadnud ka Euroopa majaämblik ja herilasämblik.
Igal aastal on Martini sõnul avastatud uusi liike ning lootus jääb, et ka sügis toob põnevaid leide. Teadlane lisab, et ootab alati põnevusega kõigilt inimestelt küsimusi leitud tundmatute putukate kohta. Juhul, kui kaasa on pandud ka foto, lubab ta kindlasti vastata, mis elukaga tegu on. Fotosid võib tema sõnul üles laadida ka loodusuurijate seltsi koduleheküljele.