Saaremaa jahimehi hülgejaht ei huvita

Annetada saab oma tulumaksutagastus ka näiteks Eestimaa Looduse Fondile. Veest välja vaatav pikakoonuline hüljes meenutab kõrvadeta koera. Need sajad meres mõnulevad hallhülged jäid pildile Saaremaa lõunarannikul. Foto: Ivar Jüssi

Enam kui 40 aasta järel annab Eesti riik järgmisel kevadel taas loa hallhülgeid küttida, kuid Saaremaa jahimehi ei paista mereeluka jahtimine köitvat.

Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht Ilmo Torn ütles, et hülgeküttimise huvi jääb rohkem Kihnu või Ruhnu piirkonda ning Saaremaa jahimehed pole hülgelaskmise vastu mingit huvi üles näidanud, kirjutab Saarte Hääl. «Võib-olla siis, kui kunagi just küttimise kohustus pannakse, aga esialgu kellelgi mingit kohustust ei ole,» sõnas Torn.

Ruhnu vallavanem Jaan Urvet avaldas arvamust, et seoses hülgejahi võimalusega tekib saarele kindlasti ka mõni jahimees. «Huvi on asja vastu kindlasti, sest Ruhnus on see ju ikkagi olnud traditsiooniline ala,» lausus vallavanem.

Läänemere hallhülge asurkond on viimase loenduse andmetel vähemalt 24 000 isendit, Eesti vetes elab neist üle 4000, mis on piisavalt suur arv, et lubada nende väikeses mahus küttimist. Kõige varem on küttimine võimalik 2015. aasta kevadest, mil on olemas seireandmed 2014. aasta kohta.

Küttimismahu määramiseks väljastab keskkonnaagentuur igal aastal seireandmete põhjal koostatud soovitused, kus on märgitud piirkonnad ja mitu isendit võib küttida. Hallhülge tegevuskava järgi on esimesel jahiaastal võimalik küttida üks protsent eelmisel aastal loendatud hallhüljestest.

Hüljest on lubatud küttida ka Rootsis, Soomes ja Ahvenamaal.