/nginx/o/2009/01/30/125900t1h7091.jpg)
Keskkonnaministeerium algatas Soome lahes täiendavad uurimistööd, et saada objektiivset ülevaadet Nord Streami gaasijuhtme rajamise mõjust Eesti merekeskkonnale.
Mereteadlased uurivad gaasijuhtme rajamise mõju Soome lahele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Läänemerre kavandatava gaasijuhtme suuremahulised ehitustööd võivad Eesti merekeskkonda oluliselt kahjustada,» ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. «Arendaja küll teeb keskkonnaseiret, kuid see ei ole Eesti jaoks piisav.»
Tamkivi sõnul on hädavajalik teha mereuuringuid just Soome lahe idaosas ja piki lahte, kus ehitustööde eeldatav mõju keskkonnale on kõige suurem. «Meie täiendav seire on kavandatudki peamiselt Tallinna–Helsingi liinile ja sellest ida poole Eesti majandusvööndisse jäävatele merealadele,» täpsustas Tamkivi. «Just neis piirkondades on ette näha kõige suuremas mahus põhjasetete häirimist, millele Nord Streami projekti omaseire meie hinnangul piisavalt ei keskendu.»
Selleks, et kaardistada Soome lahe merekeskkonna seisund juba enne gaasijuhtme paigaldamist, alustasid Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi teadurid koostöös Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga uuringuid maikuus. Nende käsutuses on Meresüsteemide Instituudi avamereuuringute laev Salme koos vajaliku varustusega.
Uurimistööde esimese etapi käigus kogusid uurijad põhjasetete proove raskemetallide ja dioksiinide sisalduse määramiseks, hindasid põhjaelustiku seisundit gaasitrassi kulgemise vahetus läheduses, mõõtsid veesamba parameetreid ja veekvaliteeti (temperatuur,
soolsus, hapnikusisaldus, hägusus, toitainete sisaldus jne). Samuti analüüsitakse dioksiinide sisaldust Soome lahest püütud kalades. See kõik on vajalik ehituseelse seisundi selgitamiseks.
Edasine seire saab teoks nii gaasijuhtme paigaldamise ajal kui ka vahetult pärast seda. Selleks viiakse läbi veekvaliteedi mõõdistused ja paigaldatakse poiseirejaamad, mis edastavad andmeid hoovuse kiiruse, vee hägususe, hapnikusisalduse, temperatuuri ja soolsuse kohta gaasijuhtme ehituse ajal, ning korratakse setete ja elustiku uuringuid analoogselt ehituseelse seire programmiga. Ka on kavas mõne aasta möödumisel uurida gaasijuhtme pikemaaegset mõju.
Uurimistööd toimuvad vastavalt Nord Streami gaasijuhtme ehitusgraafikule ja neid rahastab Keskkonnauuringute Keskus. Mitu aastat kestva projekti maksumus on üle nelja miljoni krooni.