Pulgoja linnujaamast leiti haruldane rändtirts

Rändtirts Locusta migratoria

FOTO: Margus Ansu

Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumisse viidi haruldane rändtirts, millesarnaseid isendeid on viimase 150 aasta jooksul Eestisse jõudnud vaid mõnikümmend.

Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi muuseumipedagoogi Aivo Tamme sõnul on Locusta migratoria laialdaselt levinud Aafrikas ja Aasias ning teda kohatakse ka Euroopa lõunaosas.

«Liikudes laiendavad putukad oma leviala ja siia sattumist soodustas soe ilm, võimalik, et ka õhumasside soodne liikumine,» arvas Tamm.

Muuseumipedagoogi sõnul leiti kolm aastat tagasi mitu rändtirtsu Pulgoja linnujaama linnuvõrgust, just sealtsamast on pärit tänavunegi isend.

Tamme sõnul ei kujuta leitud rändtirts siinsetele teisele liikidele ja põllumajandusele ohtu, sest isendeid on üksikuid, kuid suurte parvedena liikuvad rändtirtsud võivad kohati palju kahju tekitada. Sellise eluviisiga on näiteks kõrbetirts ja stepitirts.

Lisaks ei peaks rändtirts meie kliimas vastu, sest siin on munade ja vastsete arenguks liiga külm.

Peamiselt iseloomustab rändtirtsu eelkõige tema suurus ja see on ka peamine omadus, mis eristab teda Eesti tavalistest tirtsuliikidest.

Leitud isendi kehapikkus oli 4,5 sentimeetrit ja seljale kokkupandud tiivad ulatuvad tagakeha tipust kaugemale ning annavad pikkust veel juurde. Nii oli eestiiva pikkus 5,5 sentimeetrit.

Tirtsu keha muster oli pruunikirju, kuid tavaliselt on värvus varieeruv pruunist roheliseni.

Tirtslastele iseloomulikult on rändtirtsu keha piklik, suhteliselt sale ja tundlad võrdlemisi lühikesed, mis ei ulatu üle tagakeha tipu.

Rändtirts Locusta migratoria kuulub sihktiivaliste seltsi ja Eestist on märgitud ligi 40 liiki sihktiivalisi. Siia kuuluvad ka toakilk, kaerasori, sirtsud, ritsikad ja tirtsud. Suurematest sihktiivalistest elavad Eestis heinaritsikas, kaks liiki lauluritsikaid, luhatirts ja teistest välimuselt erinev kaerasori.

Tagasi üles