Lähematel päevadel Eesti kohal tormiohtu pole, olukord võib muutub nädalavahetusel, kui õhutemperatuurid taas 30 kraadini kerkivad, teatas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut. (EMHI).
Tormioht naaseb laupäeval
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sünoptik Merike Merilaini kinnitusel kuni laupäevani tugeva tormi ohtu Eesti kohal ei ole. «Lähematel päevadel pole tugev torm võimalik. Nädala lõpus läheb ilmselt soojaks, eks siis ole näha, mis saab,» rääkis ta. Samas saab tema sõnul tormi ette ennustada väga lühikese aja jooksul.
«Laupäeval on jälle prognoosis sees kuni 31 kraadi. Laupäeva hilisõhtul, pühapäeva öösel läheb külm õhk jälle läänest itta,» kirjeldas ta võimalikku uue tormi teket. Äikese, rahe ja trombide tekkeks on ideaalsed tingimused kuumus ja suur õhuniiskus ning jaheda õhumassi saabumine.
Eilset tormi nimetas Merilain tugevaks, tema sõnul liikusid Eesti kohal väga võimsad energiad.
Kõige tugevam tuuleiil, mis eile ilmajaamades fikseeriti, oli Väike-Maarjas 36,5 meetrit sekundis. Üle 30 m/s kiirusega lõõtsutas tuul ka Tooma ilmajaamas, Jõgevamaal. Üle 20 m/s tuule kiirust mõõdeti veel Tartu-Tõravere, Kunda, Jõgeva ja Võru ilmajaamades. Äiksetormi loetakse tugevaks kui tuule kiirus ületab 26 meetrit sekundis.
Eileõhtune torm liikus lõunast põhja, Lõuna-Eesti tugevaimad tuuled registreeriti kella 18 paiku, põhjarannikule jõudsid kiiremad iilid kella 20 ümber.
Eesti kõigi aegade tuulekiiruse rekord pärineb 1969. aasta 2. novembrist, kui Ruhnu saarel mõõdeti tuule kiiruseks 48 m/s.
EMHI hinnangul võis eileõhtuse raju näol tegemist olla Eestis harva esineva äikesetormiga, mida USAs kutsutakse «derecho» (hispaania keeles sirgjooneline).
Sellisele äikeseliinile on iseloomulik kiire liikumine ning märkimisväärsed kahjustused, mida tekitab äikeste tagalas maapinnale sööstev külmem õhk (inglise keeles downburst, soome keeles syöksyvirtaus), vahendab EMHI.
Radari andmeil jõudis maru Eestisse 18.30 paiku Võru-, Valga-, Viljandimaa piirilõigul ja kulges kiirelt põhja poole, jõudes kella 21 paiku juba põhjarannikule ja sealt Soome lahele.
Tromb (keeristorm) võis esineda äikeseliini otstes. Analoogiline äikesetorm liikus üle Lääne-Eesti 4. juulil 2002. aastal.